Örebro

Erasmusega Rootsis, Reisid

Viimane reis Rootsis oli Örebrosse. Linn on väiksem kui Västeras, aga linna hõng/õhkkord meeldis mulle rohkem, arvatavasti selle pärast, et linn polnud nii modernne ja oli ka natukene vanalinna osa.

 

Peamine vaatamisväärsus on 14. sajandil ehitatud Örebro loss. Käisime ka lossituuri – kindlasti soovitan seda!

 

Linnapildis jäi silma ka väga palju erinevad kujusid ja skulptuure. Linn on paras ühepäevaseks külastuseks ja jala saab kõikides peamistes kohtades ära käia.

 

Örebro peaks olema Skandinaavia keskpunkt, lisaks sellele asub seal ka Rootsi põnevaim veekeskus – Gustavsvik.

Sellega lõpeb minu Rootsi seiklus ja algab semester Ungaris.

Merili

Lapimaa

Erasmusega Rootsis, Reisid

Mainisin esimestes postitustes, et siin on Internatinal Comitee, mis korraldab erinevaid üritusi ja reise. Võitsin ka ühest reisist osa ja käisin novembri lõpus Lapimaal rahvusvaheliste tudengitega. Väga tore oli!!

Lapimaa on Soome suurim regioon/maakond, kuid ainult 2% kogu elanikkonnast elab seal. Lapimaal on rohkem põhjapõtru kui inimesi, umbes 28000 põhjapõtra. Keel, mida põliselanikud räägivad, on segu rootsi, soome ja lapimaa omast ning seda kutsutakse menkali keeleks. Tegelikkuses räägitakse peamiselt soome ja rootsi keelt.

Käisime  Soome vanimas Põhjapõdrafarmis ja Torassieppi farmi muuseumis. Seal räägiti, et vanasti liiguti põhjapõtradega ringi, et uusi toidukohti leida. Selle farmi omanikud muutsid aga traditsiooni ja jäid paikseks ning hakkasid toitu kodukohta tooma. Farmi omanik ja uue traditsiooni looja on siiamaani elus ja kuni eelmise aastani hoolitses ka ise põhjapõtrade eest.  Toidu pärast peavad farmiomanikud ainult talvel muretsema, sest ainult siis on põhjapõdrad paiksed. Suvel liiguvad põhjapõdrad vabalt ringi ja otsivad ise endale süüa. Lapimaal on 50 erinevat sorti seeni, millest paljud on inimestele mürgised, kuid põhjapõdrad võivad kõiki süüa, sest neil on 4 seedesüsteemi. Lisaks seentele söövad põhjapõdrad ka erinevaid taimi ja samblikke.

Kuidas enda põtra ära tunda? Tänapäeval on selleks kiibid, aga varem lõigati kõrva otstesse kindel sälk/muster. Põhjapõtradel pole kehal rasva, külma eest kaitseb neid paks karv ja jalgadel on nö külmumiskindel katse. Talvel käiakse põhjapõtradega safaril, mis võib kesta kuni 5 päeva (- 40-50 kraadises külmas) ja safaril olles on suurem tõenäosus näha põtru kui inimesi. Põhjapõder annab aasta jooksul piima sama palju kui lehm annab 2 kuu jooksul. Varem valmistati põhjapõdra piimast ka juust või lihtsalt piima, piimas on 23% rasva. Nüüd seda enam ei tehta, sest seadused on nii karmid ja masinad kõige valmistamiseks nii kallid, et toodang ei tasu end ära.

Ööbisime Korvalas, kämpingutes. Koht, kus ööbisime oli üks põhilisi vahepunkte ühest linnast teise sõidul ja alati peatusid teelised just selle kämpingu juures, et teed/kohvi juua ja maitsvaid saiakesi süüa. Pean tõedama, et ka meie õhtusöögid oli imemaitsvad. Saime isegi põdrapõhjaliha  – oli palju taisem, aga muidu maitses nagu tavaline liha. Nii hea oli koduseid “vanaema” toite süüa.

Pererahval on ka Husky kennel. Neil on 78 Siberi huskyt. Siberi huskyde lugu: Alaskal korraldati palju koerte võitlusi, kes kiirem ja vastupidavam. Üks mees kuulis, et ka SIberis korraldatakse selliseid võistlusi ja läks sinna ja tõi kümmekond Siberi huskyt Alaskale. Peale seda, Nõukogude võimu tõttu, seguneses Siberi Husky tõug teiste tõugudega ning ainukesed puhtatõuslised koerad olid Alaskal.

Koertega tehakse igapäevaselt trenni ja neil lastakse pikalt ringi jalutada ja mängida. Koerad elavad küll puuris, aga üldiselt mitte üksida ja puurid on poole suuremad kui reeglites kirjas on. Kui lund pole, siis pannakse koerad ATV’de ette ja käiakse niimoodi nendega jooksmas, lumega pannaksed nad saanide/kelkude ette.

Päevavalgust oli sel ajal Lapimaal umbes 3 tundi, see eest oli loodus seal imeline. Käisime ka Pyhä-Luosto rahvuspargis, väga ilus loodus ja imeline koht lõõgastumiseks linnakärast.

Viimasel päeval külastasime Jõuluvanalinna ja tegime ka jõuluvanaga pilti. Pean tõdema, et ootasin palju maagilisemat paika, kui see tegelt oli. Isegi jõulumuusika ei mänginud. Samuti ei olnud reaalselt näha, kuidas jõuluvana ja päkapikud elavad. Kui mina oleks laps siis saaksin aru, et jõuluvana ainuke töö on külastajatega pildi tegemine ja ega päkapikudki muud tee. Väikeseid poekesi oli seal aga meeletult, seega šopahoolikute meelispaik.

Viimane sihtkoht oli Rovaniemi linn. Rovaniemi on Soome põhjapoolseim linn ja Lapimaa keskus. Samuti on see pindalalt Euroopa suurim linn (sellele liideti 2006. aastal kogu maakond). Teises maailmasõjas hävines 90% linnast ja tänapäeva Rovaniemi on üles ehitatud  Aiver Aldo kavanditel. Linnulennult vaadates meenutab linnaplaan põhjapõdra sarvi/pead.

Lapimaa on kõige põhjapoolseim koht, kus ma siiani käinud olen. Peale seda reisi tuli täiega soov minna ka suusareisile. Mis on parimad kohad suusareisideks?

Merili

Varssavi

Erasmusega Rootsis, Reisid

Külastasin oktoobri keskel Poola pealinna, Varssavi. Väga ilusa vanalinna, aga kurbust tekitava ajalooga linn. Kohutav on mõelda, et 80% linnast hävis II maailmasõjas. Paremal pildil on katoliku kirik. See on ainuke hoone vanalinnas, mis säilis peale pommirünnakuid. Legend räägib, et tänu jumala kaitsele jäi kirik puutumata; tegelikult aga teist pommiplahvatust ei toimunud, mis oleks kiriku hävitanud.

Linnas on mitmes kohas kuubikud, millel on kujutatud 18. sajandi Varssavit ja just nende maalide põhjal ehitati linna uuesti ülesse.

IMG_9591-2.jpg

Alloleval pildil on Presidendi palee, ka see ehitis elas üle II maailmasõja. Algselt oli Varssavi vanalinn hästi väike ja Presidendi palee asus linna ääres. Selle aegne president (Crown Great Hetman Stanisław Koniecpolsk) lasi palee ehitata küll vanalinnast välja, aga tänav, millel see asub oli peamine sissesõidu tee Varssavisse, seega kõik ikkagi  alati nägid paleed.

IMG_9612-2.jpg

Varssavis on vanalinn ja kesklinn teineteisest eemal ja kaks hoopis eraldi kohta. Kui vanalinn on väga ilus, siis ma isiklikult kesklinna kohta seda ei ütleks. Kesklinn on väga kaootiline, kõrvuti on vanad, nõukogude aja ja uued klaasist hooned. Alloleval pildil on näha Poola esimest McDonald’s-it. Selle avamine oli suursündmus, isegi piiskop oli  kutsutud.

IMG_9664-2.jpg

Enne II maailmasõda võrreldi Varssavit Pariisiga, sest majade fasaadid olid neil kahel linnal väga sarnased, sama ei saanud öelda sisehoovide kohta, aga see selleks. Kahjuks on nüüd seda võrdlust raske teha, sest siiamaani näevad veel paljud maja välja sellised nagu alloleval pildil.

IMG_9669-2.jpg

Võtsime Varssavis osa ka tasuta linnatuurist – tunnen, et see hakkab mul juba traditsiooniks saama. All vasakul on meie kiid ja olen ka seekord giidiga väga rahul.

Üleval paremal pildid on Varssavi ülikool. Ülikooli ees pingil istuva õpilase käes oleva raamatu kohta on legend, et kui sinna vahele panna ülesanne, mida ei oska, siis ta lahedab selle ära ja järgmisel päeval võid tagasi tulla ja lahenduse võtta.

Sattusime juhuslikult E.Wedeli, Poola vanima šokolaaditootja pood-kohvikusse ja see oli imeline! Juba menüüd vaadates hakkas suu vett jooksma. Kuum šokolaad (mitte kakao) oli imeline nagu ka kõik muud maiustused.

Leidsime ka mega laheda kommipoe, kus nägime, kuidas reaalselt neid komme valmistatakse.

Käisime ka kahes muuseumis: Chopini muuseumis (all kolm vasakpoolset pilti) ja Polini muuseumis (juudi muuseum) (all parempoolne pilt). Chopini muuseum on pühapäeviti tasuta ja sattusime sinna just sel päeval. Mulle meeldis see muuseum, see oli piisavalt informatiivne ja piisavalt interaktiivne. Juudi muuseum meeldis mulle vähem kui Chopini oma. Tundsin, et seal oli liiga palju detailset informatsiooni ja mul jäi üldpilt saamata. Pean aga kiitma muuseumi ülesehitust, see oli väga põnev!

 

Järgmine sihtkoht Poola minnes oleks Krakov, loodan, et satun sinna juba lähiajal.

Järjest rohkem tunnen, et maailmas on nii palju avastamata kohti ja tahaks igale poole minna.

Merili