Göteborg

Erasmusega Rootsis, Reisid

Külastasin jõulude ja aastavahetuse vahelisel perioodil Göteborgis.

Göteborg on Rootsis suuruselt teine linn ja Põhjamaades suurim linn, mis ei ole pealinn. Samuti on Göteborgi sadam Põhjamaade suurim. Palju huvitatvat infomatsiooni selle linna ja linnatekke kohta saab Göteborgi linnamuuseumist (PS. alla 25aastatsele TASUTA).  Muuseumist leidsime brošüüri, kus oli kaart, millel olid välja toodud linna peamised vaatamisväärsused. Kaardil on märgitud teekond, mis läbib kõiki peamisi vaatamisväärsusi. “Tuuri” pikkus tuli orienteeruvalt 2 tundi. Sarnase kaardi leiab ka internetist: siit.

Alustasime Gustav Adolfi väljakust, sest see oli  linnamuuseumile kõige lähemal. Fun fact: väljakul asub Gustav II Adolfi kuju ja see on sama Gustav Adolf, kes rajas Tartu Ülikooli.

Edasi kõndisime Götegorgi ooperimaja juurde. Maja asub jõe kaldal, kust avaneb imeline vaade sadamale. Ooperimaja lähedal on  ka suur puna-valge maja (Göteborgs-utkiken), mille ülemistelt korrustel avaneb kaunis panoraamvaade kogu Göteborgile (kahjuks, me sinna ei jõudnud).

Samal päeval jõudsime veel näha vana raekoja hoonet (Kronhuset), mis on linna vanim hoone, ehitatud aastal 1654 ja Götegorgi katedraali. Lisaks kõndisime mööda Kungsportsplatsenist (Kuninga värava plats), mis on oma nime saanud seal kunagi asunud linnavärava järgi ja n-ö turuhoonest (Saluhallen), kus on palju erinevaid väikseid söögikohti, samuti müüakse seal erinevaid hõrgutusi (v.a kala). Göteborgis olid kõik tänavad ja kohvikud ilusasti jõulupäraselt kaunistatud. Igal tänaval olid erinevad ja vahepeal ka tänavale iseloomulikud kaunistused, näiteks kroonidega kaunistatud tänava nimi oli Kuninga tänav (Kungsgatan).

Kindlasti soovitan külastada ka Götaplatsenit, mis on linna peatänava lõunapoolses otsas ning mille keskmeks on Poseidoni kuju (kahjuks siis polnud kuju valgustatud ja head pilti ei saanud). Plats on ümbritsetud kontserdimaja, teatrimaja ja kunstimuuseumiga.  Plastist natukene edasi on Skanvinavium (suur hall erinevateks üritusteks), Gothia  tornid (hotell, mis koosenab kolmest tornist, millest üks on linna kõrgeim hoone) ja Lisberg (lõbustuspark). Järgmisel päeval külastasime Feskekörka kalaturgu.

Alumisel paremal pildil on vaade üle jõe kalaturu juurest. Kena vaate kogu Götegorgile saab ka Skansen Kronani (alumine vasakpoolne pilt) juurest, mis oli mõeldud kindlusena ja varustatud 23 kahuriga, lahingus aga neid kunagi ei kasutatud, sest kindlust ei rünnatud kordagi.

Lisaks vaatamisväärsusetele soovitan ka vanalinnas (Haga linnaosa) ringi jalutada ja kindlasti süüa Göteborgi kuulsat hiiglaslikku kaneelirulli. Parimad kohad kaneelrulli söömiseks on kohvik Husaren (see oli odavam) ja kohvik Hebbe Lelle, lisaks kaneelirullidele on seal ka teisi maitsvaid küpsetisi ja toite.

Loodussõpradel soovitan külastada botaanikaaeda (Palmhuset). Suvel on see kindlasti palju ilusam kui talvel, aga ka praegu oli see külastamist väärt. Botaanikaaia, nii pargi kui ka troopikamaja külastus on tasuta.

Meie olime Göteborgis kaks päeva ja tundsime, et sellest täiesti piisas. Muidugi kui tahta käia ka teistes muuseumides, siis peaks seal kauem oleme.

Merili

Lapimaa

Erasmusega Rootsis, Reisid

Mainisin esimestes postitustes, et siin on Internatinal Comitee, mis korraldab erinevaid üritusi ja reise. Võitsin ka ühest reisist osa ja käisin novembri lõpus Lapimaal rahvusvaheliste tudengitega. Väga tore oli!!

Lapimaa on Soome suurim regioon/maakond, kuid ainult 2% kogu elanikkonnast elab seal. Lapimaal on rohkem põhjapõtru kui inimesi, umbes 28000 põhjapõtra. Keel, mida põliselanikud räägivad, on segu rootsi, soome ja lapimaa omast ning seda kutsutakse menkali keeleks. Tegelikkuses räägitakse peamiselt soome ja rootsi keelt.

Käisime  Soome vanimas Põhjapõdrafarmis ja Torassieppi farmi muuseumis. Seal räägiti, et vanasti liiguti põhjapõtradega ringi, et uusi toidukohti leida. Selle farmi omanikud muutsid aga traditsiooni ja jäid paikseks ning hakkasid toitu kodukohta tooma. Farmi omanik ja uue traditsiooni looja on siiamaani elus ja kuni eelmise aastani hoolitses ka ise põhjapõtrade eest.  Toidu pärast peavad farmiomanikud ainult talvel muretsema, sest ainult siis on põhjapõdrad paiksed. Suvel liiguvad põhjapõdrad vabalt ringi ja otsivad ise endale süüa. Lapimaal on 50 erinevat sorti seeni, millest paljud on inimestele mürgised, kuid põhjapõdrad võivad kõiki süüa, sest neil on 4 seedesüsteemi. Lisaks seentele söövad põhjapõdrad ka erinevaid taimi ja samblikke.

Kuidas enda põtra ära tunda? Tänapäeval on selleks kiibid, aga varem lõigati kõrva otstesse kindel sälk/muster. Põhjapõtradel pole kehal rasva, külma eest kaitseb neid paks karv ja jalgadel on nö külmumiskindel katse. Talvel käiakse põhjapõtradega safaril, mis võib kesta kuni 5 päeva (- 40-50 kraadises külmas) ja safaril olles on suurem tõenäosus näha põtru kui inimesi. Põhjapõder annab aasta jooksul piima sama palju kui lehm annab 2 kuu jooksul. Varem valmistati põhjapõdra piimast ka juust või lihtsalt piima, piimas on 23% rasva. Nüüd seda enam ei tehta, sest seadused on nii karmid ja masinad kõige valmistamiseks nii kallid, et toodang ei tasu end ära.

Ööbisime Korvalas, kämpingutes. Koht, kus ööbisime oli üks põhilisi vahepunkte ühest linnast teise sõidul ja alati peatusid teelised just selle kämpingu juures, et teed/kohvi juua ja maitsvaid saiakesi süüa. Pean tõedama, et ka meie õhtusöögid oli imemaitsvad. Saime isegi põdrapõhjaliha  – oli palju taisem, aga muidu maitses nagu tavaline liha. Nii hea oli koduseid “vanaema” toite süüa.

Pererahval on ka Husky kennel. Neil on 78 Siberi huskyt. Siberi huskyde lugu: Alaskal korraldati palju koerte võitlusi, kes kiirem ja vastupidavam. Üks mees kuulis, et ka SIberis korraldatakse selliseid võistlusi ja läks sinna ja tõi kümmekond Siberi huskyt Alaskale. Peale seda, Nõukogude võimu tõttu, seguneses Siberi Husky tõug teiste tõugudega ning ainukesed puhtatõuslised koerad olid Alaskal.

Koertega tehakse igapäevaselt trenni ja neil lastakse pikalt ringi jalutada ja mängida. Koerad elavad küll puuris, aga üldiselt mitte üksida ja puurid on poole suuremad kui reeglites kirjas on. Kui lund pole, siis pannakse koerad ATV’de ette ja käiakse niimoodi nendega jooksmas, lumega pannaksed nad saanide/kelkude ette.

Päevavalgust oli sel ajal Lapimaal umbes 3 tundi, see eest oli loodus seal imeline. Käisime ka Pyhä-Luosto rahvuspargis, väga ilus loodus ja imeline koht lõõgastumiseks linnakärast.

Viimasel päeval külastasime Jõuluvanalinna ja tegime ka jõuluvanaga pilti. Pean tõdema, et ootasin palju maagilisemat paika, kui see tegelt oli. Isegi jõulumuusika ei mänginud. Samuti ei olnud reaalselt näha, kuidas jõuluvana ja päkapikud elavad. Kui mina oleks laps siis saaksin aru, et jõuluvana ainuke töö on külastajatega pildi tegemine ja ega päkapikudki muud tee. Väikeseid poekesi oli seal aga meeletult, seega šopahoolikute meelispaik.

Viimane sihtkoht oli Rovaniemi linn. Rovaniemi on Soome põhjapoolseim linn ja Lapimaa keskus. Samuti on see pindalalt Euroopa suurim linn (sellele liideti 2006. aastal kogu maakond). Teises maailmasõjas hävines 90% linnast ja tänapäeva Rovaniemi on üles ehitatud  Aiver Aldo kavanditel. Linnulennult vaadates meenutab linnaplaan põhjapõdra sarvi/pead.

Lapimaa on kõige põhjapoolseim koht, kus ma siiani käinud olen. Peale seda reisi tuli täiega soov minna ka suusareisile. Mis on parimad kohad suusareisideks?

Merili

Varssavi

Erasmusega Rootsis, Reisid

Külastasin oktoobri keskel Poola pealinna, Varssavi. Väga ilusa vanalinna, aga kurbust tekitava ajalooga linn. Kohutav on mõelda, et 80% linnast hävis II maailmasõjas. Paremal pildil on katoliku kirik. See on ainuke hoone vanalinnas, mis säilis peale pommirünnakuid. Legend räägib, et tänu jumala kaitsele jäi kirik puutumata; tegelikult aga teist pommiplahvatust ei toimunud, mis oleks kiriku hävitanud.

Linnas on mitmes kohas kuubikud, millel on kujutatud 18. sajandi Varssavit ja just nende maalide põhjal ehitati linna uuesti ülesse.

IMG_9591-2.jpg

Alloleval pildil on Presidendi palee, ka see ehitis elas üle II maailmasõja. Algselt oli Varssavi vanalinn hästi väike ja Presidendi palee asus linna ääres. Selle aegne president (Crown Great Hetman Stanisław Koniecpolsk) lasi palee ehitata küll vanalinnast välja, aga tänav, millel see asub oli peamine sissesõidu tee Varssavisse, seega kõik ikkagi  alati nägid paleed.

IMG_9612-2.jpg

Varssavis on vanalinn ja kesklinn teineteisest eemal ja kaks hoopis eraldi kohta. Kui vanalinn on väga ilus, siis ma isiklikult kesklinna kohta seda ei ütleks. Kesklinn on väga kaootiline, kõrvuti on vanad, nõukogude aja ja uued klaasist hooned. Alloleval pildil on näha Poola esimest McDonald’s-it. Selle avamine oli suursündmus, isegi piiskop oli  kutsutud.

IMG_9664-2.jpg

Enne II maailmasõda võrreldi Varssavit Pariisiga, sest majade fasaadid olid neil kahel linnal väga sarnased, sama ei saanud öelda sisehoovide kohta, aga see selleks. Kahjuks on nüüd seda võrdlust raske teha, sest siiamaani näevad veel paljud maja välja sellised nagu alloleval pildil.

IMG_9669-2.jpg

Võtsime Varssavis osa ka tasuta linnatuurist – tunnen, et see hakkab mul juba traditsiooniks saama. All vasakul on meie kiid ja olen ka seekord giidiga väga rahul.

Üleval paremal pildid on Varssavi ülikool. Ülikooli ees pingil istuva õpilase käes oleva raamatu kohta on legend, et kui sinna vahele panna ülesanne, mida ei oska, siis ta lahedab selle ära ja järgmisel päeval võid tagasi tulla ja lahenduse võtta.

Sattusime juhuslikult E.Wedeli, Poola vanima šokolaaditootja pood-kohvikusse ja see oli imeline! Juba menüüd vaadates hakkas suu vett jooksma. Kuum šokolaad (mitte kakao) oli imeline nagu ka kõik muud maiustused.

Leidsime ka mega laheda kommipoe, kus nägime, kuidas reaalselt neid komme valmistatakse.

Käisime ka kahes muuseumis: Chopini muuseumis (all kolm vasakpoolset pilti) ja Polini muuseumis (juudi muuseum) (all parempoolne pilt). Chopini muuseum on pühapäeviti tasuta ja sattusime sinna just sel päeval. Mulle meeldis see muuseum, see oli piisavalt informatiivne ja piisavalt interaktiivne. Juudi muuseum meeldis mulle vähem kui Chopini oma. Tundsin, et seal oli liiga palju detailset informatsiooni ja mul jäi üldpilt saamata. Pean aga kiitma muuseumi ülesehitust, see oli väga põnev!

 

Järgmine sihtkoht Poola minnes oleks Krakov, loodan, et satun sinna juba lähiajal.

Järjest rohkem tunnen, et maailmas on nii palju avastamata kohti ja tahaks igale poole minna.

Merili 

Helsinki

Erasmusega Rootsis, Reisid

Käisin septambri viimasel nädalavahetusel Helsinki kruiisil. Esimesel õhtul oli imeline päikeseloojang.

 

Ütlen kohe etteruttavalt ära, et mulle väga meeldis Helsinki ja kindlasti lähen sinna tagasi, eriti kuna Tallinnast on sinna ainult 90 km.

 

Kauppatoril (market square) oli nö laat, mis toimub seal esmaspäevast laupäevani kuni kella 19.00. Ülemistel piltidel on näha mulle silma jäänud leide.

Linnas ringi jalutades märkasin, et tänavanimede juures on erinevate loomade pildid ja nimetused. Enne 1820 aastat olid tänavad märgistatud numbritega, peale seda aga nimetati need kohalike loomade ja lillede järgi, uuemates linnajagudes kalade ja lindude järgi. Lisaks pidid kõik ühe linnajao tänavanimed olema ühes teemas. Vahepeal mindi tagasi numbritele ja piltidel olevad tänavanimed tulid tagasi 2000ndatel.

 

Juhuslikult kuulsime, et laupäeviti toimub tasuta Helskini linnatuur koos giidiga (allpool oleval esimesel pildil on meie giid). Otsustasime sellest osa võtta ja see oli ülihea otsus. Giid oli imeline, ta suutis ka kõige igavama ajaloolise fakti põnevaks muuta. Ta soovitas kindlasti külastada Kallio linnaosa, kuhu meie kahjuks ei jõudnud. See pidi olema pigem noorte linnaosa, kus on huvitavad ja odavad baarid/kohvikud ning head peod. Lisaks soovitas ta ka külastada Soumenlinna merekindlust.

 

Kahel viimasel pildil on Helsikini nö Muumi stiilis linnaosa, tegelikult on selle stiili nimi Finnish national romantic style. Muumid said alguse koomiksina peale teist maailmasõda  ja just siin linnaosas elas ka autor. Selle linnaosa lähedal on ka Prison hotell, mis oli kunagi vangla, aga on ümber ehitutatud hotelliks. Hotelli on alles jäetud mõned vangikongid, mida saab tasuta külastada. Need nö muumitüüpi majad asuvad Tove Jannsoni pargi kõrval. Samas pargis asub ka Uspenski katedraal (pilt all vasakul), mis on suurim õigeusu katedraal Lääne-Euroopas.

 

Paremal pildil on Soome kuulsaima arhitekti Alvar Aldo kujundatud Enso Gutzeit büroohoone ehk Sugar Cube – see on arhitekti kõige ebaõnnestunum hoone. Sugar Cube on valgest marmorist, mis ei sobi kargesse Põhjamaa kliimassse. Igal aastal kulub hoone parandamiseks 6 miljonit eurot.

 

Loomulikult käisime ka Helsinki toomkiriku juures, tegelikult sealt linnatuur algaski. Toomkiriku lähedal asub ka Helskini linnamuuseum, kuhu soovitan minna, et veel rohkem Helsiknkist teada saada (sissepääs on tasuta).

 

Vasakul pildil on Havis Amanda, mis oma valmimisaastal sai palju negatiivset tagasisidet. Plats, kus skulptuur asub, on ainuke koht Helsinkis, kus võib paljas olla – seda aga ainult kahe sündmuse puhul: kui Soome võidab Rootsit jäähokis ja Volbriööl (1.mai). Paremal pildil on restoran Kappeli, mis asub kuju kõrval Esplanaadi pargis. Just seal käis Jean Sibelius einestamas ning restoranis on võimalik tellida helilooja nimelist kolmekäigulist menüüd. Saladuskatte all võin öelda, et tegelikult on see mõeldud turistide meelitamiseks, sest peamiselt jõi Sibeluis restoranis ainult veini.

IMG_7797-3.jpg

Veel huvitavaid fakte:

  • Soomes 1- ja 2-sendiseid münte ei kasutata. Kõik summad ümmardatakse nulli või viie sendini.
  • Helsikini on ainus linn, kus on võimalik kesklinnas näha jäämurdjaid.
  • Vanas soome keeles oli 200 erinevat sünomüümi karule. Põhjuseks oli see et, usu järgi karu öelda ei tohtinud, muidu tuli karu õuele.
  • Soomel on 789 saart – igale asjale on oma saar (restoranisaar, loomaaiasaar, saunasaar jne).
  • Soomes said naised esimesena Euroopas õiguse hääletada ja esimesena maailmas õiguse kandideerida riigikokku (aastal 1906).
  • Soomlased on ühed suurimad kohvijoojad – keskmiselt 6 tassi päevas.
  • Keel, mis haldjad ja päkapikud filmides räägivad, põhineb soome keelel.
  • Gandalfi tegelase loomisel on eeskujuks võetud Kalevala Väinamöinen.
  • Soomes on 3 miljonit sauna 5,5 miljoni elaniku kohta.

IMG_7528-2.jpg

Aitäh, kallid reisikaaslased!

Kas sa oled Helsinkis käinud? Mis sulle seal kõige rohkem meeldib?

Merili