Göteborg

Erasmusega Rootsis, Reisid

Külastasin jõulude ja aastavahetuse vahelisel perioodil Göteborgis.

Göteborg on Rootsis suuruselt teine linn ja Põhjamaades suurim linn, mis ei ole pealinn. Samuti on Göteborgi sadam Põhjamaade suurim. Palju huvitatvat infomatsiooni selle linna ja linnatekke kohta saab Göteborgi linnamuuseumist (PS. alla 25aastatsele TASUTA).  Muuseumist leidsime brošüüri, kus oli kaart, millel olid välja toodud linna peamised vaatamisväärsused. Kaardil on märgitud teekond, mis läbib kõiki peamisi vaatamisväärsusi. “Tuuri” pikkus tuli orienteeruvalt 2 tundi. Sarnase kaardi leiab ka internetist: siit.

Alustasime Gustav Adolfi väljakust, sest see oli  linnamuuseumile kõige lähemal. Fun fact: väljakul asub Gustav II Adolfi kuju ja see on sama Gustav Adolf, kes rajas Tartu Ülikooli.

Edasi kõndisime Götegorgi ooperimaja juurde. Maja asub jõe kaldal, kust avaneb imeline vaade sadamale. Ooperimaja lähedal on  ka suur puna-valge maja (Göteborgs-utkiken), mille ülemistelt korrustel avaneb kaunis panoraamvaade kogu Göteborgile (kahjuks, me sinna ei jõudnud).

Samal päeval jõudsime veel näha vana raekoja hoonet (Kronhuset), mis on linna vanim hoone, ehitatud aastal 1654 ja Götegorgi katedraali. Lisaks kõndisime mööda Kungsportsplatsenist (Kuninga värava plats), mis on oma nime saanud seal kunagi asunud linnavärava järgi ja n-ö turuhoonest (Saluhallen), kus on palju erinevaid väikseid söögikohti, samuti müüakse seal erinevaid hõrgutusi (v.a kala). Göteborgis olid kõik tänavad ja kohvikud ilusasti jõulupäraselt kaunistatud. Igal tänaval olid erinevad ja vahepeal ka tänavale iseloomulikud kaunistused, näiteks kroonidega kaunistatud tänava nimi oli Kuninga tänav (Kungsgatan).

Kindlasti soovitan külastada ka Götaplatsenit, mis on linna peatänava lõunapoolses otsas ning mille keskmeks on Poseidoni kuju (kahjuks siis polnud kuju valgustatud ja head pilti ei saanud). Plats on ümbritsetud kontserdimaja, teatrimaja ja kunstimuuseumiga.  Plastist natukene edasi on Skanvinavium (suur hall erinevateks üritusteks), Gothia  tornid (hotell, mis koosenab kolmest tornist, millest üks on linna kõrgeim hoone) ja Lisberg (lõbustuspark). Järgmisel päeval külastasime Feskekörka kalaturgu.

Alumisel paremal pildil on vaade üle jõe kalaturu juurest. Kena vaate kogu Götegorgile saab ka Skansen Kronani (alumine vasakpoolne pilt) juurest, mis oli mõeldud kindlusena ja varustatud 23 kahuriga, lahingus aga neid kunagi ei kasutatud, sest kindlust ei rünnatud kordagi.

Lisaks vaatamisväärsusetele soovitan ka vanalinnas (Haga linnaosa) ringi jalutada ja kindlasti süüa Göteborgi kuulsat hiiglaslikku kaneelirulli. Parimad kohad kaneelrulli söömiseks on kohvik Husaren (see oli odavam) ja kohvik Hebbe Lelle, lisaks kaneelirullidele on seal ka teisi maitsvaid küpsetisi ja toite.

Loodussõpradel soovitan külastada botaanikaaeda (Palmhuset). Suvel on see kindlasti palju ilusam kui talvel, aga ka praegu oli see külastamist väärt. Botaanikaaia, nii pargi kui ka troopikamaja külastus on tasuta.

Meie olime Göteborgis kaks päeva ja tundsime, et sellest täiesti piisas. Muidugi kui tahta käia ka teistes muuseumides, siis peaks seal kauem oleme.

Merili

Kas Rootsis saab Erasmuse rahadega hakkama?

Erasmusega Rootsis, mõtted

Nüüdseks olen Roostsis olnud  üle kahe kuu. Olen igati rahul sellega, et ostustasin siia tulla. Kui varem mind Põhjamaad väga ei köitnud, siis nüüd ei jõua ära oodata, millal saaks ka teisi Põhjamaid peale Rootsi avastada. Rääkides aga rahast, siis Rootsi on kallis, kui isegi mitte väga kallis ning see tekitas minus küsimuse: Kas Rootsis on võimalik ära elada vaid Erasmuse rahadega.

Alustame siis. Erasmuse stipendium kõrgete elamiskuludega sihtriigis on 520 eurot kuu kohta. Sellest saab alguses kätte 80%, mis teeb umbes 1900 eurot nelja ja poole kuu peale. Kui sul veab ja sa saad odava elamise, siis kulub üüri peale ~250 eurot kuus ehk kokku kulub üüri peale ~1300 eurot.

Kogusummast on sul nüüd alles 600 eurot. Elus püsimiseks on vaja ka süüa, kui tahad normaalselt toituda ja oled hea planeerija kulub söögi peale ~20 eurot nädalas, aga seda ainult siis, kui väljas söömas ei käi. Seega nelja ja poole kuu jookusl kulutad ~360 eurot poest söögi ostmisele. Oletame, et oled natukene sotsiaalne ja tahad kuus korra sõpradega väljas söömas käia, selle peale kulub ~50 eurot (ühe korra jaoks arvestasin ~10 eurot).

Nüüdseks on sul alles 190 eurot. Õnneks on Eesti riik ka tore ja toetab sind ~300 euroga.

Järgmiseks oletame, et tahad ka peol käia, alustame ühe peoga kuus. Võimalus on käia Publikus, mis on õpilastele kuni kella 01.00ni tasuta, jess! Samas, vahepeal toimuvad ka huvitavad peod Kåren’is ning tahaks ka sinna minna, pilet maksab seal 8 eurot/pidu (kui ostad pileti eelmüügist). Seega oletame, et käid korra kuus Kårenis peol, see teeb 40 eurot. Teeme nii, et sa kas ei joo alkoholi, näiteks jood Sprite’t (1,5l ~2€) või maksimaalselt kaks siidrit/õlut peo kohta (0,5l ~1,5€). Seega jookide peale läheb sul 10-15 eurot.

Loogiliselt mõeldes ei ole sa kõiki hügeenitarbeid ja majapidamisasju kodust kaasa võtnud ja alguses on vaja ka need osta, oletame, et kõikide asjade peale kulub ~50 eurot.

Kui oled natukenegi seikleja hingega tahaksid vähemalt kaks korda Stockholmis käia. Oled aga tark ja planeerid oma käigud ette ning saad edasi-tagasi pileti ~15 euroga (2x käimist ehk ~30€). Ärme päris juuksekarva lõhki aja ja oletame, et kulutad ka pealinnas olles natukene raha, näiteks muuseumide või söögi peale ehk ~20 eurot käigu kohta (2x ehk ~40€).

Kui palju nüüd sul raha alles on? Matemaatika tuleb appi: 490-40-15-50-30-40=315€.

Tõsiasi on ka see, et pidid ju kuidagi Rootsi saama ja ma usun, et tahaksid ka peale vahetussemestrit koju minna. Seega edasi-tagasi reisimiseks (bussipiletid, lennu/laevapiletid) kulub ~200 eurot.

Kokkuvõttes oled tubli ja sul jääb järele lausa 115 eurot, mida saad kasutada hädaolukordades. Kui aga hädaolukordadeks seda jätta ei soovi ja tahaksid trennis käia, siis 3 kuu pakett on ~90 eurot (ainult rühmatreeningud) Friskis&Svettis’s. Samuti kui soovid kuskile linnaliinibussiga minna, siis äppiga saad tunniajase pileti 2,5 euro eest.

… and then reality hits you!

Merili

 

Kuidas mul Rootsis läinud on?

Erasmusega Rootsis, mõtted

Nüüdseks on esimene periood sügissemestrist läbi ja esimesed ained tehtud. Mõtlesin, et on aeg teha lühike kokkuvõte, kuidas mul läheb ja muudest asjadest, millest ma rääkinud pole.

Elamine Västeråses

Ma ei ela ühikas nagu enamik. Vahepeal on mul kahju sellest, vahepeal hea meel. Miks ma ei ela ühikas? Alguses pakuti mulle liiga kallist ühikat ja teinekord pakuti ühikat, mis asus kaugemal kui tuba, mille ise leidsin. Jah, ma üürisin toa ühes korteris. Korter asub kesklinnast veidi eemal, aga bussiga jõuan sinna 10 minutiga. Korteris elab peale minu üks noormees ja ma jagan temaga kööki ning vannituba. Pean tänulik olema, et mul elukoha leidmisega nii lihtsalt läks, ptüi ptüi ptüi. Mind hoiatati, et kindlasti ei tohi raha enne maksta (mida ma ka ei teinud) ja kui kohale jõuad, siis pead ka väga ettevaatlik olema. Samuti kuulsin, et mõnel polnud kohale jõudeski kodu ja pidid ööbima rongijaamas.

Mida ma vabal ajal teen?

Eelmisel semestril ei võtnud kool ja õppimine mul just palju aega ära ja seega pidin mõtlema, mida oma vaba ajaga teha. Esiteks võtsin osa kõikvõimalikest üritustest, mis meile korraldati ja mis me ise korraldasime.  Teiseks käisin palju trennis (peamiselt jõusaalis ja rühmatreeningutes).  Ma arvan, et erasmuse juures ongi kõige olulisem leida endale meeldivad vabaajategevused ning samuti ka sõbrad, kellega aega koos veeta. Välismaal olles oled ikkagi oma tavapärasest eluolust ja lähedastest eemal ja igavuse/kurbuse peletamiseks on vaja leida “asendustegevusi”.

Eksamid Mälardaleni ülikoolis

Mälardaleni ülikoolil (Västeråses) on eksamite jaoks eraldi hoone, mis asub ~10 minutilise jalutuskäigu kaugusel ülikooli peamisest hoonest. Eksamiruum näeb välja nagu suur saal, kus on palju toole ja laudu. Kõik read on nummerdatud. Ruumis on mitu suvalist õpetajat, võib olla isegi mingid vabatahtlikud. Ekamit on soovitatav kirjutada hariliku pliiatsiga (reeglitest on see isegi kohustusena kirjas), mina olin aga rebel ja kirjutasin pastakaga. Peamiselt on see reegel selle jaoks, et liiga palju sodimist ei oleks. Eksami ajal peab olema mobiiltelefon hääletuna tagurpidi lauanurga peal. Vetsu võib minna alles 45 minutit peale eksami algus ja kõik vetuskäigu märgitakse ülesse. Eksamile nime ja õpilaskoodi kirjutama ei pea, igal õpilasel on oma eksamikood. Eksamit ise ära viia ei tohi vaid peab andma märku, et oled valmis ja sinu juurde keegi, kirjutab eksamile kellaaja, oma allkirja ja võtab eksami ära.

Kas mulle meeldib?

JAH! Jah, tõesti, mulle väga meeldib siin. Olen ülirahul oma otsusega Erasmusega välismaale tulla ja olen rahul, et valisin sihtriigiks Rootsi. Väga suur pluss Rootsi juures on elanike hea inglise keele oskus. Samuti tunnen ka ise, et tänu Erasmusele on mu inglise keele oskus paranenud, just rääkimine. Vahepeal on muidugi raske ka, aga sellest tuleb üle olla ja mõelda positiivselt. See on kindlasti iseloomu ja enesekindlust kasvatav kogemus.

Tahan veel lisada, et kõik, kes natukenegi mõtlevad Erasmuse peale, siis kindlasti tehke seda!

Merili

Västerås, Eskilstuna

Erasmusega Rootsis

Västerås

Linn, kus mina elan on Västerås ja asub Stockholmist ainult 100 km kaugusel. See on Tartuga väga sarnane linn, seega tundub ka kodusem.  Linnast jookseb läbi ka jõgi, kahjuks on see ehituse/puhastustööde tõttu üpris kuivaks tehtud. Samuti on see üks Rootsi vanimaid linnu.

 

Linn asub Mälareni järve kaldal, järve järgi on ka ülikool oma nime saanud (Mälardaleni ülikool). Mälaren on suuruselt kolmas veekogu Rootsis. Järv on väga ilus ja selle ääres on nii rahustav jalutada.

IMG_6897-2.jpg

Västerås on alguse saanud tööstuslinnana. Üks õppejõud rääkis, et kui tema väike oli, siis pidi ta alati kindlal kella ajal peatänavat ületama, et koju saada. Kui ta aga hiljemaks jäi, siis ta pidi tükk aega ootama, sest kõik töölised läksid ratastega selle tänava kaudu koju ja teed ületada oli võimatu. Selle mälestuseks on linnas ka monument. Linnas on üldiselt ka väga palju erinevaid momunente.

IMG_6884-2.jpg

Eskilstuna

IMG_6919-2.jpg

Eskilstuna on samuti Mälareni järve lähedal asuv linn. Linnast jookseb läbi jõgi, mis on palju laiem ja ilusam kui Västeråses. Eskilstuna on teine Mälardaleni ülikoolilinnak. Nende linnade vahel käib buss, mis on Mälardaleni õpilastele tasuta.

 

Linn on olemuselt hoopis teistsugune, kui Västerås. Palju läänelikum ja vanem ning kesklinn/vanalinn on palju väiksemad. Muidugi on ka üllatusi, näiteks on jõe äärde tehtud liivarand palmide ja rannatoolidega.

IMG_6915-2.jpg

Mida soovid veel nende linnade kohta teada?

Merili