Esimesed kaks kuud Ungaris

Erasmusega Ungaris, mõtted

Selle nädalaga saab täis kaks kuud Ungaris, täpsemalt Miskolcis olemisest. Jällegi uus kool, uued inimesed ja uus seiklus. Paratamatul tekkis kohe tahtmine kõike Rootsiga võrrelda, kuid see on võimatu, need kaks riiki on liiga erinevad.

Sel korral alustasin semestri väikese puhkusega Ungari pealinnas Budapestis. Butapesti kohta on mul vaid üks sõna – imeline! Ja kõik oligi imeline, kuni selle hetkeni kui saabusin Miskolci – Ungaris suuruselt kolmandasse linna. Esmapilgul tundus Miskolc nagu Lasnamäe tumedaim osa – ühesõnaga mind valdas šokk. Õnneks oli ema minuga ja alguseks oli see väga hea, sest lähedase tugi oli kohe olemas. Nüüdseks olen Miskolciga ära harjunud. Midagi suurepärast mul selle linna kohta öelda ei ole, aga halb see ka pole.

Ülikool asub kesklinnas 30 minutilise bussisõidu kaugusel. Elus esimest korda elan ülikooli kämpuses ja ühikas. Kool on mul ainult esmaspäevast kolmapäevani ja ainult teisipäeval on reaalne koolipäev (8-16), teistel päevadel ainult üks tund. Õppejõudude inglise keel on hea, võrreldes sellega, et enamik Ungari rahvast inglise keelt siiski ei räägi. Õppeained on ka huvitavad, tunnen, et saan isegi uusi teadmisi. Ühikas jagan tuba kahe teise neiuga, üks on Hispaaniast ja teine on Gruusiast, mõlemad on väga toredad ja olen väga õnnelik, et just nendega kokku sattusin. Koridori peal on 26 tuba, milles kõigis 2-3 inimest ja kõigi meie peale on ÜKS köök, 4 wc ja 6 dušši (õnneks on meeste ja naiste vannitoa pooled eraldatud (nii paljugi privaatsust siis)). Meie koridoris elavad ainult erasmusetudengid ja ma arvan/tunnen, et see on väga hea – me oleme justkui üks perekond.

Esmaspäevast kolmapäevani on erinevad sporditunnid, need on tasuta. Samuti on võimalus vabadel aegadel kasutada ühte treeningsaali. Kämpuses on ka kaks jõusaali, üks on odav ja vana, teine on kallis ja ka mitte nii uus – ma otsustasin jõusaalikaart mitte osta, sest saan oma trennid ka saalis ära teha. Lisaks sellele on siin ka välijõusaal, ujula ja lähedal tundusid olevat jooksurajad.

Hakkasin ükspäev mõtlema, et mis ma Rootsis tegin koguaeg, sest ma ei olnud peaaegu üldse kodus ja mõistsin, et olin enamiku ajast raamatukogus. Läksin ka siin ükspäev raamatukokku ja mõistsin, et see ei olnud kõige targem mõte, sest esiteks sealne wifi ei töötanud ja raamatukogu ülesehitus oli väga ebamugav ja õppimist mitte soodustav. Seega nüüdsest ma enam sinna ei kipu. Õnneks on toas olemas laud, mille taga on üpris mugav õppida. Võrreldes Rootsi või Eestiga mul õnneks väga palju kodutöid ei ole, seega pole probleemi.

IMG_1701-2

Merili

Kuidas mul Rootsis läinud on?

Erasmusega Rootsis, mõtted

Nüüdseks on esimene periood sügissemestrist läbi ja esimesed ained tehtud. Mõtlesin, et on aeg teha lühike kokkuvõte, kuidas mul läheb ja muudest asjadest, millest ma rääkinud pole.

Elamine Västeråses

Ma ei ela ühikas nagu enamik. Vahepeal on mul kahju sellest, vahepeal hea meel. Miks ma ei ela ühikas? Alguses pakuti mulle liiga kallist ühikat ja teinekord pakuti ühikat, mis asus kaugemal kui tuba, mille ise leidsin. Jah, ma üürisin toa ühes korteris. Korter asub kesklinnast veidi eemal, aga bussiga jõuan sinna 10 minutiga. Korteris elab peale minu üks noormees ja ma jagan temaga kööki ning vannituba. Pean tänulik olema, et mul elukoha leidmisega nii lihtsalt läks, ptüi ptüi ptüi. Mind hoiatati, et kindlasti ei tohi raha enne maksta (mida ma ka ei teinud) ja kui kohale jõuad, siis pead ka väga ettevaatlik olema. Samuti kuulsin, et mõnel polnud kohale jõudeski kodu ja pidid ööbima rongijaamas.

Mida ma vabal ajal teen?

Eelmisel semestril ei võtnud kool ja õppimine mul just palju aega ära ja seega pidin mõtlema, mida oma vaba ajaga teha. Esiteks võtsin osa kõikvõimalikest üritustest, mis meile korraldati ja mis me ise korraldasime.  Teiseks käisin palju trennis (peamiselt jõusaalis ja rühmatreeningutes).  Ma arvan, et erasmuse juures ongi kõige olulisem leida endale meeldivad vabaajategevused ning samuti ka sõbrad, kellega aega koos veeta. Välismaal olles oled ikkagi oma tavapärasest eluolust ja lähedastest eemal ja igavuse/kurbuse peletamiseks on vaja leida “asendustegevusi”.

Eksamid Mälardaleni ülikoolis

Mälardaleni ülikoolil (Västeråses) on eksamite jaoks eraldi hoone, mis asub ~10 minutilise jalutuskäigu kaugusel ülikooli peamisest hoonest. Eksamiruum näeb välja nagu suur saal, kus on palju toole ja laudu. Kõik read on nummerdatud. Ruumis on mitu suvalist õpetajat, võib olla isegi mingid vabatahtlikud. Ekamit on soovitatav kirjutada hariliku pliiatsiga (reeglitest on see isegi kohustusena kirjas), mina olin aga rebel ja kirjutasin pastakaga. Peamiselt on see reegel selle jaoks, et liiga palju sodimist ei oleks. Eksami ajal peab olema mobiiltelefon hääletuna tagurpidi lauanurga peal. Vetsu võib minna alles 45 minutit peale eksami algus ja kõik vetuskäigu märgitakse ülesse. Eksamile nime ja õpilaskoodi kirjutama ei pea, igal õpilasel on oma eksamikood. Eksamit ise ära viia ei tohi vaid peab andma märku, et oled valmis ja sinu juurde keegi, kirjutab eksamile kellaaja, oma allkirja ja võtab eksami ära.

Kas mulle meeldib?

JAH! Jah, tõesti, mulle väga meeldib siin. Olen ülirahul oma otsusega Erasmusega välismaale tulla ja olen rahul, et valisin sihtriigiks Rootsi. Väga suur pluss Rootsi juures on elanike hea inglise keele oskus. Samuti tunnen ka ise, et tänu Erasmusele on mu inglise keele oskus paranenud, just rääkimine. Vahepeal on muidugi raske ka, aga sellest tuleb üle olla ja mõelda positiivselt. See on kindlasti iseloomu ja enesekindlust kasvatav kogemus.

Tahan veel lisada, et kõik, kes natukenegi mõtlevad Erasmuse peale, siis kindlasti tehke seda!

Merili