Varssavi

Erasmusega Rootsis, Reisid

Külastasin oktoobri keskel Poola pealinna, Varssavi. Väga ilusa vanalinna, aga kurbust tekitava ajalooga linn. Kohutav on mõelda, et 80% linnast hävis II maailmasõjas. Paremal pildil on katoliku kirik. See on ainuke hoone vanalinnas, mis säilis peale pommirünnakuid. Legend räägib, et tänu jumala kaitsele jäi kirik puutumata; tegelikult aga teist pommiplahvatust ei toimunud, mis oleks kiriku hävitanud.

Linnas on mitmes kohas kuubikud, millel on kujutatud 18. sajandi Varssavit ja just nende maalide põhjal ehitati linna uuesti ülesse.

IMG_9591-2.jpg

Alloleval pildil on Presidendi palee, ka see ehitis elas üle II maailmasõja. Algselt oli Varssavi vanalinn hästi väike ja Presidendi palee asus linna ääres. Selle aegne president (Crown Great Hetman Stanisław Koniecpolsk) lasi palee ehitata küll vanalinnast välja, aga tänav, millel see asub oli peamine sissesõidu tee Varssavisse, seega kõik ikkagi  alati nägid paleed.

IMG_9612-2.jpg

Varssavis on vanalinn ja kesklinn teineteisest eemal ja kaks hoopis eraldi kohta. Kui vanalinn on väga ilus, siis ma isiklikult kesklinna kohta seda ei ütleks. Kesklinn on väga kaootiline, kõrvuti on vanad, nõukogude aja ja uued klaasist hooned. Alloleval pildil on näha Poola esimest McDonald’s-it. Selle avamine oli suursündmus, isegi piiskop oli  kutsutud.

IMG_9664-2.jpg

Enne II maailmasõda võrreldi Varssavit Pariisiga, sest majade fasaadid olid neil kahel linnal väga sarnased, sama ei saanud öelda sisehoovide kohta, aga see selleks. Kahjuks on nüüd seda võrdlust raske teha, sest siiamaani näevad veel paljud maja välja sellised nagu alloleval pildil.

IMG_9669-2.jpg

Võtsime Varssavis osa ka tasuta linnatuurist – tunnen, et see hakkab mul juba traditsiooniks saama. All vasakul on meie kiid ja olen ka seekord giidiga väga rahul.

Üleval paremal pildid on Varssavi ülikool. Ülikooli ees pingil istuva õpilase käes oleva raamatu kohta on legend, et kui sinna vahele panna ülesanne, mida ei oska, siis ta lahedab selle ära ja järgmisel päeval võid tagasi tulla ja lahenduse võtta.

Sattusime juhuslikult E.Wedeli, Poola vanima šokolaaditootja pood-kohvikusse ja see oli imeline! Juba menüüd vaadates hakkas suu vett jooksma. Kuum šokolaad (mitte kakao) oli imeline nagu ka kõik muud maiustused.

Leidsime ka mega laheda kommipoe, kus nägime, kuidas reaalselt neid komme valmistatakse.

Käisime ka kahes muuseumis: Chopini muuseumis (all kolm vasakpoolset pilti) ja Polini muuseumis (juudi muuseum) (all parempoolne pilt). Chopini muuseum on pühapäeviti tasuta ja sattusime sinna just sel päeval. Mulle meeldis see muuseum, see oli piisavalt informatiivne ja piisavalt interaktiivne. Juudi muuseum meeldis mulle vähem kui Chopini oma. Tundsin, et seal oli liiga palju detailset informatsiooni ja mul jäi üldpilt saamata. Pean aga kiitma muuseumi ülesehitust, see oli väga põnev!

 

Järgmine sihtkoht Poola minnes oleks Krakov, loodan, et satun sinna juba lähiajal.

Järjest rohkem tunnen, et maailmas on nii palju avastamata kohti ja tahaks igale poole minna.

Merili 

Helsinki

Erasmusega Rootsis, Reisid

Käisin septambri viimasel nädalavahetusel Helsinki kruiisil. Esimesel õhtul oli imeline päikeseloojang.

 

Ütlen kohe etteruttavalt ära, et mulle väga meeldis Helsinki ja kindlasti lähen sinna tagasi, eriti kuna Tallinnast on sinna ainult 90 km.

 

Kauppatoril (market square) oli nö laat, mis toimub seal esmaspäevast laupäevani kuni kella 19.00. Ülemistel piltidel on näha mulle silma jäänud leide.

Linnas ringi jalutades märkasin, et tänavanimede juures on erinevate loomade pildid ja nimetused. Enne 1820 aastat olid tänavad märgistatud numbritega, peale seda aga nimetati need kohalike loomade ja lillede järgi, uuemates linnajagudes kalade ja lindude järgi. Lisaks pidid kõik ühe linnajao tänavanimed olema ühes teemas. Vahepeal mindi tagasi numbritele ja piltidel olevad tänavanimed tulid tagasi 2000ndatel.

 

Juhuslikult kuulsime, et laupäeviti toimub tasuta Helskini linnatuur koos giidiga (allpool oleval esimesel pildil on meie giid). Otsustasime sellest osa võtta ja see oli ülihea otsus. Giid oli imeline, ta suutis ka kõige igavama ajaloolise fakti põnevaks muuta. Ta soovitas kindlasti külastada Kallio linnaosa, kuhu meie kahjuks ei jõudnud. See pidi olema pigem noorte linnaosa, kus on huvitavad ja odavad baarid/kohvikud ning head peod. Lisaks soovitas ta ka külastada Soumenlinna merekindlust.

 

Kahel viimasel pildil on Helsikini nö Muumi stiilis linnaosa, tegelikult on selle stiili nimi Finnish national romantic style. Muumid said alguse koomiksina peale teist maailmasõda  ja just siin linnaosas elas ka autor. Selle linnaosa lähedal on ka Prison hotell, mis oli kunagi vangla, aga on ümber ehitutatud hotelliks. Hotelli on alles jäetud mõned vangikongid, mida saab tasuta külastada. Need nö muumitüüpi majad asuvad Tove Jannsoni pargi kõrval. Samas pargis asub ka Uspenski katedraal (pilt all vasakul), mis on suurim õigeusu katedraal Lääne-Euroopas.

 

Paremal pildil on Soome kuulsaima arhitekti Alvar Aldo kujundatud Enso Gutzeit büroohoone ehk Sugar Cube – see on arhitekti kõige ebaõnnestunum hoone. Sugar Cube on valgest marmorist, mis ei sobi kargesse Põhjamaa kliimassse. Igal aastal kulub hoone parandamiseks 6 miljonit eurot.

 

Loomulikult käisime ka Helsinki toomkiriku juures, tegelikult sealt linnatuur algaski. Toomkiriku lähedal asub ka Helskini linnamuuseum, kuhu soovitan minna, et veel rohkem Helsiknkist teada saada (sissepääs on tasuta).

 

Vasakul pildil on Havis Amanda, mis oma valmimisaastal sai palju negatiivset tagasisidet. Plats, kus skulptuur asub, on ainuke koht Helsinkis, kus võib paljas olla – seda aga ainult kahe sündmuse puhul: kui Soome võidab Rootsit jäähokis ja Volbriööl (1.mai). Paremal pildil on restoran Kappeli, mis asub kuju kõrval Esplanaadi pargis. Just seal käis Jean Sibelius einestamas ning restoranis on võimalik tellida helilooja nimelist kolmekäigulist menüüd. Saladuskatte all võin öelda, et tegelikult on see mõeldud turistide meelitamiseks, sest peamiselt jõi Sibeluis restoranis ainult veini.

IMG_7797-3.jpg

Veel huvitavaid fakte:

  • Soomes 1- ja 2-sendiseid münte ei kasutata. Kõik summad ümmardatakse nulli või viie sendini.
  • Helsikini on ainus linn, kus on võimalik kesklinnas näha jäämurdjaid.
  • Vanas soome keeles oli 200 erinevat sünomüümi karule. Põhjuseks oli see et, usu järgi karu öelda ei tohtinud, muidu tuli karu õuele.
  • Soomel on 789 saart – igale asjale on oma saar (restoranisaar, loomaaiasaar, saunasaar jne).
  • Soomes said naised esimesena Euroopas õiguse hääletada ja esimesena maailmas õiguse kandideerida riigikokku (aastal 1906).
  • Soomlased on ühed suurimad kohvijoojad – keskmiselt 6 tassi päevas.
  • Keel, mis haldjad ja päkapikud filmides räägivad, põhineb soome keelel.
  • Gandalfi tegelase loomisel on eeskujuks võetud Kalevala Väinamöinen.
  • Soomes on 3 miljonit sauna 5,5 miljoni elaniku kohta.

IMG_7528-2.jpg

Aitäh, kallid reisikaaslased!

Kas sa oled Helsinkis käinud? Mis sulle seal kõige rohkem meeldib?

Merili

Sõber – kes sa oled?

mõtted

Mõni aeg tagasi küsis üks Mehhiko tüdruk minu käest, et kuidas teie, eestlased endale sõpru leiate. Olles rääkinud talle, et eestalsed on pigem kinnised ja omaettehoidvad, kõlas tema suust just selline küsimus. Esialgu jäi mul suu suletuks ja ma ei osanud kohe midagi vastata. Küsisin hoopis, et kuidas see Mehhikos käib. Sain vastuse, et lihtsalt – kohtad kedagi (näiteks peol, tänaval vms), räägid natukene juttu, vahetate numbrid ja oletegi sõbrad. Selle peale ütlesin, et nii lihtsalt see Eestis küll ei käi. Pealegi selliseid sõpru kutsuksin ma pigem tuttavateks.

Kuidas leida sõpra?

Hakkasingi mõtlema, et kuidas siis leida sõpru või üldiselt, kuidas tutvuda uute inimestega. Kõige lihtsam viis on ühise hobi kaudu, siis on juba midagi ühist ja sealt edasi minna on juba lihtsam või kooli/töö kaudu. Kui ma mõtlema hakkan, siis enamus häid sõpru ongi mul kas koolist või huviringist + ühiste tuttavate kauda saadud sõbrad. Rootsis olles on mul sõprade leidmine üpris lihtsalt läinud ja olen selle üle väga õnnelik.

IMG_7291-2.jpg

Kes on tegelikult sõber?

Eesti keele seletav sõnaraamat annab järgmise vastuse: kellegagi vastastikuse usalduse, sümpaatia, kiindumuse alusel seotud inimene vm. olend. Kõige rohkem meeldib mulle ütlus: “Sõber on inimene, kellega võin siiras olla. Tema ees võin ma valjult mõelda.” (Ralph Waldo Emerson). Just siirust pean ma üheks kõige suuremaks märgiks, kuidas ära tunda sõprust. Samuti arvan, et õige sõbra tunneb kohe ära.

Mis on sõprus?

Joseph Addison on öelnud, et sõprus täiustab õnne ja leevendab kurbust, kahekordistades meie rõõmu ja jagades meie muret.  Just selle ütlusega on, minu arvates,  suurepäraselt kokku võetus sõpruse tähendus.

Mis mina arvan ja tunnen?

Olles kaugel (tegelikult ju isegi mitte nii kaugel) Eestist, mõistan, mida tegelikult sõprus tähendab ja kes siis on tegelikult sõbrad (klišee, aga come from the bottom of my heart). Saan aru, et mul pole vaja tuhandet sõpra, et olla armastatud ja hoitud. (Kui ma noorem olin, siis ma arvasin, et mida rohkem neid on, seda parem. Nüüdseks olen mõistnud, et mul on täpselt parjas koguses sõpru; rohkemaga ei saaks ma hakkama, sest juba praegugi on tunne, et tundidest jääb puudu, et kõigiga piisavalt aega veeta.) Ma ei pea kõigiga hästi läbi saama, et tunda end vajalikuna. Ma ei pea isegi kõigile meeldima – ega mulle ka ju kõik inimesed ei meeldi…

Eelmisel nädalal tähistasin on 23. sünnipäeva. Kartsin seda väga, sest arvasin, et see tuleb mõttetu, igav, kurb ja kõik muud halvad emotsioonid… Miks? Sest enamik mu sõpru on Eestis. Päeva lõpuks aga mõistsin, et isegi kui olen kaugel, on mu sõbrad mul olemas – nad ei kao kuskile. Samuti sain aru, et olen lühikese ajaga leidnud ka siit endale imelised sõbrad, kellele meeldin ma täpselt sellisena nagu ma olen, kelle ees ei pea ma tegema head nägu või kontrollima, mida ma võin rääkida ja mida mitte, sest muidu nad äkki mõtlevad, et ma olen imelik. Aitäh teile, mu kallid sõbrad!

Lõpetuseks saadan kõigile oma kallitele sõpradele suure suure kalli!

IMG_9403.jpg

Tuli ka idee läbi lugeda Gale Carnegei raamat “Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi”, seega järgmine kord suudan äkki paremini teistele seletada, kuidas Eestis sõpru saadakse/leitakse.

Merili

Stockholm

Erasmusega Rootsis

Mälardaleni ülikoolil on eraldi allüksus, kes tegeleb välistudengite lõbustamisega.  Siin kutsutakse seda International Comitee (IC) ning see korraldab erinevaid reise ja ühisüritusi. Üks esimesi reise oligi Stockholmi.

IMG_6933-2.jpg

Meile oli palgatud giid, kellega koos käisime linnas ringi. Meil õnnestus näha ka lossivalvurite vahetust (pilti sellest kahjuks pole).

Kahjuks oli endal eeltöö tegemeta ja seetõttu vabal ajal käisime Laura ja Theresaga üpris sihitult linnas ringi. Samas vahepeal on ka nii linna väga tore avastada. Meil vedas, sest just seal päeval oli kesklinnas tänavatoidu festival ja kõhu saime lihtsasti head ja paremat täis.

IMG_6952-2.jpg

Kindlasti on plaan Stockholmi uuesti minna! Ja kindlasti just detsembris, sest siis on linnal hoopis teine hõng.

Siin olles on tekkinud suur kihk rohkem reisida. Ja juba ongi mul järgmised reisiplaanid paigas:

  • Helsinki kruiis (IC korraldatud)
  • Varssavi (Errori kambaga)
  • Lapimaa (IC korraldatud)

Kindlasti tahaks ka Rootsis rohkem ringi reisida. Rääkisime tüdrukutega ja plaan on võtta auto ning minna Göteborgi (+ tee peale jäävad väiksemad linnad). Samuti tahaksime minna Malmösse, sinna arvatavasti bussi/rongiga või siis lennukiga Kopenhaagenisse (kui saab odavad lennupiletid) ja siis Malmösse.

Mis on teie reisiplaanid? Palju tavaliselt aastas reisite?

Merili

Västerås, Eskilstuna

Erasmusega Rootsis

Västerås

Linn, kus mina elan on Västerås ja asub Stockholmist ainult 100 km kaugusel. See on Tartuga väga sarnane linn, seega tundub ka kodusem.  Linnast jookseb läbi ka jõgi, kahjuks on see ehituse/puhastustööde tõttu üpris kuivaks tehtud. Samuti on see üks Rootsi vanimaid linnu.

 

Linn asub Mälareni järve kaldal, järve järgi on ka ülikool oma nime saanud (Mälardaleni ülikool). Mälaren on suuruselt kolmas veekogu Rootsis. Järv on väga ilus ja selle ääres on nii rahustav jalutada.

IMG_6897-2.jpg

Västerås on alguse saanud tööstuslinnana. Üks õppejõud rääkis, et kui tema väike oli, siis pidi ta alati kindlal kella ajal peatänavat ületama, et koju saada. Kui ta aga hiljemaks jäi, siis ta pidi tükk aega ootama, sest kõik töölised läksid ratastega selle tänava kaudu koju ja teed ületada oli võimatu. Selle mälestuseks on linnas ka monument. Linnas on üldiselt ka väga palju erinevaid momunente.

IMG_6884-2.jpg

Eskilstuna

IMG_6919-2.jpg

Eskilstuna on samuti Mälareni järve lähedal asuv linn. Linnast jookseb läbi jõgi, mis on palju laiem ja ilusam kui Västeråses. Eskilstuna on teine Mälardaleni ülikoolilinnak. Nende linnade vahel käib buss, mis on Mälardaleni õpilastele tasuta.

 

Linn on olemuselt hoopis teistsugune, kui Västerås. Palju läänelikum ja vanem ning kesklinn/vanalinn on palju väiksemad. Muidugi on ka üllatusi, näiteks on jõe äärde tehtud liivarand palmide ja rannatoolidega.

IMG_6915-2.jpg

Mida soovid veel nende linnade kohta teada?

Merili

Esimesed nädalad Rootsis

Erasmusega Rootsis

Tänaseks olen Rootsis olnud juba kaks nädalat. Esimene nädal oli tutvustusnädal, siin kutsutakse seda Rookie period. Teisest nädalast algas kool. Rootsis on ühes semestris kaks perioodi, selle tõttu on ka õppimistempo intensiivsem. Alguses on väga harjumatu, et juba esimesel nädalal peab korralikult õppima hakkama, muidu on oht maha jääda.

Lühikese ajaga on mulle selgeks saanud, et Rootsi erineb Eestist päris palju. Võiks ju arvata, et mõlemad põhjamaad ehk siis sarnased, aga ei… Ainuke asi, mis siiamaani sarnane on olnud, on ilm.

Toon välja silmapaistvamad ja huvitavamad erinevused Rootsi ja Eesti vahel:

  • Bussi peale minnakse ainult esiuksest ning bussijuht kontrollib kõigi pileteid. Bussist väljutakse teistest ustest, mitte kunagi esiuksest.
  • Tavalises toidupoes alkoholi ei müüda, selleks on eraldi pood System Bolaget.
  • Autojuhid on palju viisakamad, juba kaugelt pidurdavad ja lasevad üle tee.
  • Kesklinnas sõidavad peamiselt bussid, autosid on seal palju vähem.
  • Tutvustusnädalal pöörati suurt rõhku vaimsele tervisele. Räägiti, kuhu pöörduda kui tunned end diskrimineerituna, üksikuna jne.
  • Multikultuursus: siin on kõiki rahvusi

IMG_6683

Mõtted, tunded

Ma pole kunagi kuskil peale Eesti elanud. Õnneks olen Rootsis koos Lauraga (ülemisel pildil), tuttava inimese lähedus muudab alguse lihtsamaks. Kindlasti peab aga arvestama emotsionaalsete tõusude ja mõõnadega, kuna kõik on uus. Esimesel nädalal väsitas näiteks inglise keeles rääkimine mind väga, nüüdseks olen sellega juba harjunud. Kindlasti peab esimestel nädalatel end tegevuses hoidma, õnneks on Mälardaleni Ülikoolis International comitee, mis korraldab erinevaid üritusi. Soovitus: võta alguses kõigest osa, sest tavaliselt ikkagi kahetsetakse neid asju, mida ei tehta, mitte neid, mida tehakse.

Nüüdseks oleme külastanud Eskilstunat (ülikooli teine linnak) ja Stockholmi, neist aga järgmises postituses.

Merili

Erasmusega välismaale

Erasmusega Rootsis

Selle sügissemestri veedan ma Rootsis. Nimelt otsustasin minna Erasmusega välismaale õppima ja esimeseks sihtkohaks valisin Rootsi, Mälardaleni Ülikooli. Valituks ostutus ta pakutavate ainete tõttu, nimelt saan siin ära teha kaks oma õppekavas kohustuslikku ainet.

Tahad ka minna?

Esimese asja tuleks välja valida sobiv ülikool, st mõelda, kuhu on soov minna ja kindlasti vaadata kursuste nimekirja, sest paljudes ülikoolides ei pakuta just sulle sobivaid aineid.

Mida teha edasi?

  1. Teha keeletest (Erasmusega õppima minnes piisab ka ülikoolide keeletestist. Mina tegin Tartu Ülikooli inglise keele testi.)
  2. Kirjutada motivatioonikiri
  3.  Esitada avaldus oma instituudi erasmuse koorinaatorile

Seejärel tuleb oodata positiivset vastust koduülikoolilt ja vastuvõtvalt ülikoolilt. Kui jaatav vastus on saadud, siis peab sisse andma VÕTA avalduse, kui koduülikool selle heaks kiidab, siis jääb üle veel täita ning allkirjastada Learning Agreement ja muud dokumendid, mida vastuvõttev ülikool nõuab.

Tüütu, aga vajalik paberimajandus, aga kui kõik varakult ära teha, siis on kogu protsess palju talutavam.

Kas tekkis veel mõni küsimus?

MERILI

PS. Õpin Tartu Ülikoolis