Miskolc

Erasmusega Ungaris

Miskolc on Ungaris suuruselt kolmas linn, see juures on see ka linn, kus elab kõige rohkem mustlasi (lausa 2,2%) ja seda on linna pildist näha ka. See on tundub kui tööstuslinn ja selletõttu on ka mitmete suurte ettevõtete tehased siin. Alumisel vasakpoolsel pildil on Elisabethi väljak ja parmal vaade kesklinnast.

Vaatamata kõigele on linna lähedal palju ilusaid kohti, näiteks Lillafüred. See on väike linnake minu linnast eemal, aga siiski osa Miskolcist. Seal on ilusad aiad ja kosk, mis on Ungari kõrgeim (20 m). Samuti on seal lähedal ka mitmeid koopaid. Samuti olen tähele pannud, et igas Ungari linnas on väga palju erinevaid kujusid. Sinna sõitime väikese vana rongiga, mis oli seiklus omaette.

Rääkides koobastest, siis kohas nimega Miskolc-Tapolca on Cave bath, mis on spaa. See asub koopa sees, mille basseinides on looduslik kuumaveeallikate vesi. Tapolcas on ka ilus park, kus päikeselise ilmaga on imeline jalutada.

Lisaks kõigele sellele on linna lähedal ka kindlus nimega Diósgyőr. See oli meelis puhkuspaigaks kuningatele ja kuningannadele. Kindlus oli seest ilus ja väga hästi oli näidatud, kuidas sel ajal elu käis. PS. Miskolci jalgpalli tiim kannab sama nime, mis kindlus.

 

Merili

Esimesed kaks kuud Ungaris

Erasmusega Ungaris, mõtted

Selle nädalaga saab täis kaks kuud Ungaris, täpsemalt Miskolcis olemisest. Jällegi uus kool, uued inimesed ja uus seiklus. Paratamatul tekkis kohe tahtmine kõike Rootsiga võrrelda, kuid see on võimatu, need kaks riiki on liiga erinevad.

Sel korral alustasin semestri väikese puhkusega Ungari pealinnas Budapestis. Butapesti kohta on mul vaid üks sõna – imeline! Ja kõik oligi imeline, kuni selle hetkeni kui saabusin Miskolci – Ungaris suuruselt kolmandasse linna. Esmapilgul tundus Miskolc nagu Lasnamäe tumedaim osa – ühesõnaga mind valdas šokk. Õnneks oli ema minuga ja alguseks oli see väga hea, sest lähedase tugi oli kohe olemas. Nüüdseks olen Miskolciga ära harjunud. Midagi suurepärast mul selle linna kohta öelda ei ole, aga halb see ka pole.

Ülikool asub kesklinnas 30 minutilise bussisõidu kaugusel. Elus esimest korda elan ülikooli kämpuses ja ühikas. Kool on mul ainult esmaspäevast kolmapäevani ja ainult teisipäeval on reaalne koolipäev (8-16), teistel päevadel ainult üks tund. Õppejõudude inglise keel on hea, võrreldes sellega, et enamik Ungari rahvast inglise keelt siiski ei räägi. Õppeained on ka huvitavad, tunnen, et saan isegi uusi teadmisi. Ühikas jagan tuba kahe teise neiuga, üks on Hispaaniast ja teine on Gruusiast, mõlemad on väga toredad ja olen väga õnnelik, et just nendega kokku sattusin. Koridori peal on 26 tuba, milles kõigis 2-3 inimest ja kõigi meie peale on ÜKS köök, 4 wc ja 6 dušši (õnneks on meeste ja naiste vannitoa pooled eraldatud (nii paljugi privaatsust siis)). Meie koridoris elavad ainult erasmusetudengid ja ma arvan/tunnen, et see on väga hea – me oleme justkui üks perekond.

Esmaspäevast kolmapäevani on erinevad sporditunnid, need on tasuta. Samuti on võimalus vabadel aegadel kasutada ühte treeningsaali. Kämpuses on ka kaks jõusaali, üks on odav ja vana, teine on kallis ja ka mitte nii uus – ma otsustasin jõusaalikaart mitte osta, sest saan oma trennid ka saalis ära teha. Lisaks sellele on siin ka välijõusaal, ujula ja lähedal tundusid olevat jooksurajad.

Hakkasin ükspäev mõtlema, et mis ma Rootsis tegin koguaeg, sest ma ei olnud peaaegu üldse kodus ja mõistsin, et olin enamiku ajast raamatukogus. Läksin ka siin ükspäev raamatukokku ja mõistsin, et see ei olnud kõige targem mõte, sest esiteks sealne wifi ei töötanud ja raamatukogu ülesehitus oli väga ebamugav ja õppimist mitte soodustav. Seega nüüdsest ma enam sinna ei kipu. Õnneks on toas olemas laud, mille taga on üpris mugav õppida. Võrreldes Rootsi või Eestiga mul õnneks väga palju kodutöid ei ole, seega pole probleemi.

IMG_1701-2

Merili

Örebro

Erasmusega Rootsis, Reisid

Viimane reis Rootsis oli Örebrosse. Linn on väiksem kui Västeras, aga linna hõng/õhkkord meeldis mulle rohkem, arvatavasti selle pärast, et linn polnud nii modernne ja oli ka natukene vanalinna osa.

 

Peamine vaatamisväärsus on 14. sajandil ehitatud Örebro loss. Käisime ka lossituuri – kindlasti soovitan seda!

 

Linnapildis jäi silma ka väga palju erinevad kujusid ja skulptuure. Linn on paras ühepäevaseks külastuseks ja jala saab kõikides peamistes kohtades ära käia.

 

Örebro peaks olema Skandinaavia keskpunkt, lisaks sellele asub seal ka Rootsi põnevaim veekeskus – Gustavsvik.

Sellega lõpeb minu Rootsi seiklus ja algab semester Ungaris.

Merili

Göteborg

Erasmusega Rootsis, Reisid

Külastasin jõulude ja aastavahetuse vahelisel perioodil Göteborgis.

Göteborg on Rootsis suuruselt teine linn ja Põhjamaades suurim linn, mis ei ole pealinn. Samuti on Göteborgi sadam Põhjamaade suurim. Palju huvitatvat infomatsiooni selle linna ja linnatekke kohta saab Göteborgi linnamuuseumist (PS. alla 25aastatsele TASUTA).  Muuseumist leidsime brošüüri, kus oli kaart, millel olid välja toodud linna peamised vaatamisväärsused. Kaardil on märgitud teekond, mis läbib kõiki peamisi vaatamisväärsusi. “Tuuri” pikkus tuli orienteeruvalt 2 tundi. Sarnase kaardi leiab ka internetist: siit.

Alustasime Gustav Adolfi väljakust, sest see oli  linnamuuseumile kõige lähemal. Fun fact: väljakul asub Gustav II Adolfi kuju ja see on sama Gustav Adolf, kes rajas Tartu Ülikooli.

Edasi kõndisime Götegorgi ooperimaja juurde. Maja asub jõe kaldal, kust avaneb imeline vaade sadamale. Ooperimaja lähedal on  ka suur puna-valge maja (Göteborgs-utkiken), mille ülemistelt korrustel avaneb kaunis panoraamvaade kogu Göteborgile (kahjuks, me sinna ei jõudnud).

Samal päeval jõudsime veel näha vana raekoja hoonet (Kronhuset), mis on linna vanim hoone, ehitatud aastal 1654 ja Götegorgi katedraali. Lisaks kõndisime mööda Kungsportsplatsenist (Kuninga värava plats), mis on oma nime saanud seal kunagi asunud linnavärava järgi ja n-ö turuhoonest (Saluhallen), kus on palju erinevaid väikseid söögikohti, samuti müüakse seal erinevaid hõrgutusi (v.a kala). Göteborgis olid kõik tänavad ja kohvikud ilusasti jõulupäraselt kaunistatud. Igal tänaval olid erinevad ja vahepeal ka tänavale iseloomulikud kaunistused, näiteks kroonidega kaunistatud tänava nimi oli Kuninga tänav (Kungsgatan).

Kindlasti soovitan külastada ka Götaplatsenit, mis on linna peatänava lõunapoolses otsas ning mille keskmeks on Poseidoni kuju (kahjuks siis polnud kuju valgustatud ja head pilti ei saanud). Plats on ümbritsetud kontserdimaja, teatrimaja ja kunstimuuseumiga.  Plastist natukene edasi on Skanvinavium (suur hall erinevateks üritusteks), Gothia  tornid (hotell, mis koosenab kolmest tornist, millest üks on linna kõrgeim hoone) ja Lisberg (lõbustuspark). Järgmisel päeval külastasime Feskekörka kalaturgu.

Alumisel paremal pildil on vaade üle jõe kalaturu juurest. Kena vaate kogu Götegorgile saab ka Skansen Kronani (alumine vasakpoolne pilt) juurest, mis oli mõeldud kindlusena ja varustatud 23 kahuriga, lahingus aga neid kunagi ei kasutatud, sest kindlust ei rünnatud kordagi.

Lisaks vaatamisväärsusetele soovitan ka vanalinnas (Haga linnaosa) ringi jalutada ja kindlasti süüa Göteborgi kuulsat hiiglaslikku kaneelirulli. Parimad kohad kaneelrulli söömiseks on kohvik Husaren (see oli odavam) ja kohvik Hebbe Lelle, lisaks kaneelirullidele on seal ka teisi maitsvaid küpsetisi ja toite.

Loodussõpradel soovitan külastada botaanikaaeda (Palmhuset). Suvel on see kindlasti palju ilusam kui talvel, aga ka praegu oli see külastamist väärt. Botaanikaaia, nii pargi kui ka troopikamaja külastus on tasuta.

Meie olime Göteborgis kaks päeva ja tundsime, et sellest täiesti piisas. Muidugi kui tahta käia ka teistes muuseumides, siis peaks seal kauem oleme.

Merili

Lapimaa

Erasmusega Rootsis, Reisid

Mainisin esimestes postitustes, et siin on Internatinal Comitee, mis korraldab erinevaid üritusi ja reise. Võitsin ka ühest reisist osa ja käisin novembri lõpus Lapimaal rahvusvaheliste tudengitega. Väga tore oli!!

Lapimaa on Soome suurim regioon/maakond, kuid ainult 2% kogu elanikkonnast elab seal. Lapimaal on rohkem põhjapõtru kui inimesi, umbes 28000 põhjapõtra. Keel, mida põliselanikud räägivad, on segu rootsi, soome ja lapimaa omast ning seda kutsutakse menkali keeleks. Tegelikkuses räägitakse peamiselt soome ja rootsi keelt.

Käisime  Soome vanimas Põhjapõdrafarmis ja Torassieppi farmi muuseumis. Seal räägiti, et vanasti liiguti põhjapõtradega ringi, et uusi toidukohti leida. Selle farmi omanikud muutsid aga traditsiooni ja jäid paikseks ning hakkasid toitu kodukohta tooma. Farmi omanik ja uue traditsiooni looja on siiamaani elus ja kuni eelmise aastani hoolitses ka ise põhjapõtrade eest.  Toidu pärast peavad farmiomanikud ainult talvel muretsema, sest ainult siis on põhjapõdrad paiksed. Suvel liiguvad põhjapõdrad vabalt ringi ja otsivad ise endale süüa. Lapimaal on 50 erinevat sorti seeni, millest paljud on inimestele mürgised, kuid põhjapõdrad võivad kõiki süüa, sest neil on 4 seedesüsteemi. Lisaks seentele söövad põhjapõdrad ka erinevaid taimi ja samblikke.

Kuidas enda põtra ära tunda? Tänapäeval on selleks kiibid, aga varem lõigati kõrva otstesse kindel sälk/muster. Põhjapõtradel pole kehal rasva, külma eest kaitseb neid paks karv ja jalgadel on nö külmumiskindel katse. Talvel käiakse põhjapõtradega safaril, mis võib kesta kuni 5 päeva (- 40-50 kraadises külmas) ja safaril olles on suurem tõenäosus näha põtru kui inimesi. Põhjapõder annab aasta jooksul piima sama palju kui lehm annab 2 kuu jooksul. Varem valmistati põhjapõdra piimast ka juust või lihtsalt piima, piimas on 23% rasva. Nüüd seda enam ei tehta, sest seadused on nii karmid ja masinad kõige valmistamiseks nii kallid, et toodang ei tasu end ära.

Ööbisime Korvalas, kämpingutes. Koht, kus ööbisime oli üks põhilisi vahepunkte ühest linnast teise sõidul ja alati peatusid teelised just selle kämpingu juures, et teed/kohvi juua ja maitsvaid saiakesi süüa. Pean tõedama, et ka meie õhtusöögid oli imemaitsvad. Saime isegi põdrapõhjaliha  – oli palju taisem, aga muidu maitses nagu tavaline liha. Nii hea oli koduseid “vanaema” toite süüa.

Pererahval on ka Husky kennel. Neil on 78 Siberi huskyt. Siberi huskyde lugu: Alaskal korraldati palju koerte võitlusi, kes kiirem ja vastupidavam. Üks mees kuulis, et ka SIberis korraldatakse selliseid võistlusi ja läks sinna ja tõi kümmekond Siberi huskyt Alaskale. Peale seda, Nõukogude võimu tõttu, seguneses Siberi Husky tõug teiste tõugudega ning ainukesed puhtatõuslised koerad olid Alaskal.

Koertega tehakse igapäevaselt trenni ja neil lastakse pikalt ringi jalutada ja mängida. Koerad elavad küll puuris, aga üldiselt mitte üksida ja puurid on poole suuremad kui reeglites kirjas on. Kui lund pole, siis pannakse koerad ATV’de ette ja käiakse niimoodi nendega jooksmas, lumega pannaksed nad saanide/kelkude ette.

Päevavalgust oli sel ajal Lapimaal umbes 3 tundi, see eest oli loodus seal imeline. Käisime ka Pyhä-Luosto rahvuspargis, väga ilus loodus ja imeline koht lõõgastumiseks linnakärast.

Viimasel päeval külastasime Jõuluvanalinna ja tegime ka jõuluvanaga pilti. Pean tõdema, et ootasin palju maagilisemat paika, kui see tegelt oli. Isegi jõulumuusika ei mänginud. Samuti ei olnud reaalselt näha, kuidas jõuluvana ja päkapikud elavad. Kui mina oleks laps siis saaksin aru, et jõuluvana ainuke töö on külastajatega pildi tegemine ja ega päkapikudki muud tee. Väikeseid poekesi oli seal aga meeletult, seega šopahoolikute meelispaik.

Viimane sihtkoht oli Rovaniemi linn. Rovaniemi on Soome põhjapoolseim linn ja Lapimaa keskus. Samuti on see pindalalt Euroopa suurim linn (sellele liideti 2006. aastal kogu maakond). Teises maailmasõjas hävines 90% linnast ja tänapäeva Rovaniemi on üles ehitatud  Aiver Aldo kavanditel. Linnulennult vaadates meenutab linnaplaan põhjapõdra sarvi/pead.

Lapimaa on kõige põhjapoolseim koht, kus ma siiani käinud olen. Peale seda reisi tuli täiega soov minna ka suusareisile. Mis on parimad kohad suusareisideks?

Merili

Kas Rootsis saab Erasmuse rahadega hakkama?

Erasmusega Rootsis, mõtted

Nüüdseks olen Roostsis olnud  üle kahe kuu. Olen igati rahul sellega, et ostustasin siia tulla. Kui varem mind Põhjamaad väga ei köitnud, siis nüüd ei jõua ära oodata, millal saaks ka teisi Põhjamaid peale Rootsi avastada. Rääkides aga rahast, siis Rootsi on kallis, kui isegi mitte väga kallis ning see tekitas minus küsimuse: Kas Rootsis on võimalik ära elada vaid Erasmuse rahadega.

Alustame siis. Erasmuse stipendium kõrgete elamiskuludega sihtriigis on 520 eurot kuu kohta. Sellest saab alguses kätte 80%, mis teeb umbes 1900 eurot nelja ja poole kuu peale. Kui sul veab ja sa saad odava elamise, siis kulub üüri peale ~250 eurot kuus ehk kokku kulub üüri peale ~1300 eurot.

Kogusummast on sul nüüd alles 600 eurot. Elus püsimiseks on vaja ka süüa, kui tahad normaalselt toituda ja oled hea planeerija kulub söögi peale ~20 eurot nädalas, aga seda ainult siis, kui väljas söömas ei käi. Seega nelja ja poole kuu jookusl kulutad ~360 eurot poest söögi ostmisele. Oletame, et oled natukene sotsiaalne ja tahad kuus korra sõpradega väljas söömas käia, selle peale kulub ~50 eurot (ühe korra jaoks arvestasin ~10 eurot).

Nüüdseks on sul alles 190 eurot. Õnneks on Eesti riik ka tore ja toetab sind ~300 euroga.

Järgmiseks oletame, et tahad ka peol käia, alustame ühe peoga kuus. Võimalus on käia Publikus, mis on õpilastele kuni kella 01.00ni tasuta, jess! Samas, vahepeal toimuvad ka huvitavad peod Kåren’is ning tahaks ka sinna minna, pilet maksab seal 8 eurot/pidu (kui ostad pileti eelmüügist). Seega oletame, et käid korra kuus Kårenis peol, see teeb 40 eurot. Teeme nii, et sa kas ei joo alkoholi, näiteks jood Sprite’t (1,5l ~2€) või maksimaalselt kaks siidrit/õlut peo kohta (0,5l ~1,5€). Seega jookide peale läheb sul 10-15 eurot.

Loogiliselt mõeldes ei ole sa kõiki hügeenitarbeid ja majapidamisasju kodust kaasa võtnud ja alguses on vaja ka need osta, oletame, et kõikide asjade peale kulub ~50 eurot.

Kui oled natukenegi seikleja hingega tahaksid vähemalt kaks korda Stockholmis käia. Oled aga tark ja planeerid oma käigud ette ning saad edasi-tagasi pileti ~15 euroga (2x käimist ehk ~30€). Ärme päris juuksekarva lõhki aja ja oletame, et kulutad ka pealinnas olles natukene raha, näiteks muuseumide või söögi peale ehk ~20 eurot käigu kohta (2x ehk ~40€).

Kui palju nüüd sul raha alles on? Matemaatika tuleb appi: 490-40-15-50-30-40=315€.

Tõsiasi on ka see, et pidid ju kuidagi Rootsi saama ja ma usun, et tahaksid ka peale vahetussemestrit koju minna. Seega edasi-tagasi reisimiseks (bussipiletid, lennu/laevapiletid) kulub ~200 eurot.

Kokkuvõttes oled tubli ja sul jääb järele lausa 115 eurot, mida saad kasutada hädaolukordades. Kui aga hädaolukordadeks seda jätta ei soovi ja tahaksid trennis käia, siis 3 kuu pakett on ~90 eurot (ainult rühmatreeningud) Friskis&Svettis’s. Samuti kui soovid kuskile linnaliinibussiga minna, siis äppiga saad tunniajase pileti 2,5 euro eest.

… and then reality hits you!

Merili

 

Kuidas mul Rootsis läinud on?

Erasmusega Rootsis, mõtted

Nüüdseks on esimene periood sügissemestrist läbi ja esimesed ained tehtud. Mõtlesin, et on aeg teha lühike kokkuvõte, kuidas mul läheb ja muudest asjadest, millest ma rääkinud pole.

Elamine Västeråses

Ma ei ela ühikas nagu enamik. Vahepeal on mul kahju sellest, vahepeal hea meel. Miks ma ei ela ühikas? Alguses pakuti mulle liiga kallist ühikat ja teinekord pakuti ühikat, mis asus kaugemal kui tuba, mille ise leidsin. Jah, ma üürisin toa ühes korteris. Korter asub kesklinnast veidi eemal, aga bussiga jõuan sinna 10 minutiga. Korteris elab peale minu üks noormees ja ma jagan temaga kööki ning vannituba. Pean tänulik olema, et mul elukoha leidmisega nii lihtsalt läks, ptüi ptüi ptüi. Mind hoiatati, et kindlasti ei tohi raha enne maksta (mida ma ka ei teinud) ja kui kohale jõuad, siis pead ka väga ettevaatlik olema. Samuti kuulsin, et mõnel polnud kohale jõudeski kodu ja pidid ööbima rongijaamas.

Mida ma vabal ajal teen?

Eelmisel semestril ei võtnud kool ja õppimine mul just palju aega ära ja seega pidin mõtlema, mida oma vaba ajaga teha. Esiteks võtsin osa kõikvõimalikest üritustest, mis meile korraldati ja mis me ise korraldasime.  Teiseks käisin palju trennis (peamiselt jõusaalis ja rühmatreeningutes).  Ma arvan, et erasmuse juures ongi kõige olulisem leida endale meeldivad vabaajategevused ning samuti ka sõbrad, kellega aega koos veeta. Välismaal olles oled ikkagi oma tavapärasest eluolust ja lähedastest eemal ja igavuse/kurbuse peletamiseks on vaja leida “asendustegevusi”.

Eksamid Mälardaleni ülikoolis

Mälardaleni ülikoolil (Västeråses) on eksamite jaoks eraldi hoone, mis asub ~10 minutilise jalutuskäigu kaugusel ülikooli peamisest hoonest. Eksamiruum näeb välja nagu suur saal, kus on palju toole ja laudu. Kõik read on nummerdatud. Ruumis on mitu suvalist õpetajat, võib olla isegi mingid vabatahtlikud. Ekamit on soovitatav kirjutada hariliku pliiatsiga (reeglitest on see isegi kohustusena kirjas), mina olin aga rebel ja kirjutasin pastakaga. Peamiselt on see reegel selle jaoks, et liiga palju sodimist ei oleks. Eksami ajal peab olema mobiiltelefon hääletuna tagurpidi lauanurga peal. Vetsu võib minna alles 45 minutit peale eksami algus ja kõik vetuskäigu märgitakse ülesse. Eksamile nime ja õpilaskoodi kirjutama ei pea, igal õpilasel on oma eksamikood. Eksamit ise ära viia ei tohi vaid peab andma märku, et oled valmis ja sinu juurde keegi, kirjutab eksamile kellaaja, oma allkirja ja võtab eksami ära.

Kas mulle meeldib?

JAH! Jah, tõesti, mulle väga meeldib siin. Olen ülirahul oma otsusega Erasmusega välismaale tulla ja olen rahul, et valisin sihtriigiks Rootsi. Väga suur pluss Rootsi juures on elanike hea inglise keele oskus. Samuti tunnen ka ise, et tänu Erasmusele on mu inglise keele oskus paranenud, just rääkimine. Vahepeal on muidugi raske ka, aga sellest tuleb üle olla ja mõelda positiivselt. See on kindlasti iseloomu ja enesekindlust kasvatav kogemus.

Tahan veel lisada, et kõik, kes natukenegi mõtlevad Erasmuse peale, siis kindlasti tehke seda!

Merili