Göteborg

Erasmusega Rootsis, Reisid

Külastasin jõulude ja aastavahetuse vahelisel perioodil Göteborgis.

Göteborg on Rootsis suuruselt teine linn ja Põhjamaades suurim linn, mis ei ole pealinn. Samuti on Göteborgi sadam Põhjamaade suurim. Palju huvitatvat infomatsiooni selle linna ja linnatekke kohta saab Göteborgi linnamuuseumist (PS. alla 25aastatsele TASUTA).  Muuseumist leidsime brošüüri, kus oli kaart, millel olid välja toodud linna peamised vaatamisväärsused. Kaardil on märgitud teekond, mis läbib kõiki peamisi vaatamisväärsusi. “Tuuri” pikkus tuli orienteeruvalt 2 tundi. Sarnase kaardi leiab ka internetist: siit.

Alustasime Gustav Adolfi väljakust, sest see oli  linnamuuseumile kõige lähemal. Fun fact: väljakul asub Gustav II Adolfi kuju ja see on sama Gustav Adolf, kes rajas Tartu Ülikooli.

Edasi kõndisime Götegorgi ooperimaja juurde. Maja asub jõe kaldal, kust avaneb imeline vaade sadamale. Ooperimaja lähedal on  ka suur puna-valge maja (Göteborgs-utkiken), mille ülemistelt korrustel avaneb kaunis panoraamvaade kogu Göteborgile (kahjuks, me sinna ei jõudnud).

Samal päeval jõudsime veel näha vana raekoja hoonet (Kronhuset), mis on linna vanim hoone, ehitatud aastal 1654 ja Götegorgi katedraali. Lisaks kõndisime mööda Kungsportsplatsenist (Kuninga värava plats), mis on oma nime saanud seal kunagi asunud linnavärava järgi ja n-ö turuhoonest (Saluhallen), kus on palju erinevaid väikseid söögikohti, samuti müüakse seal erinevaid hõrgutusi (v.a kala). Göteborgis olid kõik tänavad ja kohvikud ilusasti jõulupäraselt kaunistatud. Igal tänaval olid erinevad ja vahepeal ka tänavale iseloomulikud kaunistused, näiteks kroonidega kaunistatud tänava nimi oli Kuninga tänav (Kungsgatan).

Kindlasti soovitan külastada ka Götaplatsenit, mis on linna peatänava lõunapoolses otsas ning mille keskmeks on Poseidoni kuju (kahjuks siis polnud kuju valgustatud ja head pilti ei saanud). Plats on ümbritsetud kontserdimaja, teatrimaja ja kunstimuuseumiga.  Plastist natukene edasi on Skanvinavium (suur hall erinevateks üritusteks), Gothia  tornid (hotell, mis koosenab kolmest tornist, millest üks on linna kõrgeim hoone) ja Lisberg (lõbustuspark). Järgmisel päeval külastasime Feskekörka kalaturgu.

Alumisel paremal pildil on vaade üle jõe kalaturu juurest. Kena vaate kogu Götegorgile saab ka Skansen Kronani (alumine vasakpoolne pilt) juurest, mis oli mõeldud kindlusena ja varustatud 23 kahuriga, lahingus aga neid kunagi ei kasutatud, sest kindlust ei rünnatud kordagi.

Lisaks vaatamisväärsusetele soovitan ka vanalinnas (Haga linnaosa) ringi jalutada ja kindlasti süüa Göteborgi kuulsat hiiglaslikku kaneelirulli. Parimad kohad kaneelrulli söömiseks on kohvik Husaren (see oli odavam) ja kohvik Hebbe Lelle, lisaks kaneelirullidele on seal ka teisi maitsvaid küpsetisi ja toite.

Loodussõpradel soovitan külastada botaanikaaeda (Palmhuset). Suvel on see kindlasti palju ilusam kui talvel, aga ka praegu oli see külastamist väärt. Botaanikaaia, nii pargi kui ka troopikamaja külastus on tasuta.

Meie olime Göteborgis kaks päeva ja tundsime, et sellest täiesti piisas. Muidugi kui tahta käia ka teistes muuseumides, siis peaks seal kauem oleme.

Merili

Lapimaa

Erasmusega Rootsis, Reisid

Mainisin esimestes postitustes, et siin on Internatinal Comitee, mis korraldab erinevaid üritusi ja reise. Võitsin ka ühest reisist osa ja käisin novembri lõpus Lapimaal rahvusvaheliste tudengitega. Väga tore oli!!

Lapimaa on Soome suurim regioon/maakond, kuid ainult 2% kogu elanikkonnast elab seal. Lapimaal on rohkem põhjapõtru kui inimesi, umbes 28000 põhjapõtra. Keel, mida põliselanikud räägivad, on segu rootsi, soome ja lapimaa omast ning seda kutsutakse menkali keeleks. Tegelikkuses räägitakse peamiselt soome ja rootsi keelt.

Käisime  Soome vanimas Põhjapõdrafarmis ja Torassieppi farmi muuseumis. Seal räägiti, et vanasti liiguti põhjapõtradega ringi, et uusi toidukohti leida. Selle farmi omanikud muutsid aga traditsiooni ja jäid paikseks ning hakkasid toitu kodukohta tooma. Farmi omanik ja uue traditsiooni looja on siiamaani elus ja kuni eelmise aastani hoolitses ka ise põhjapõtrade eest.  Toidu pärast peavad farmiomanikud ainult talvel muretsema, sest ainult siis on põhjapõdrad paiksed. Suvel liiguvad põhjapõdrad vabalt ringi ja otsivad ise endale süüa. Lapimaal on 50 erinevat sorti seeni, millest paljud on inimestele mürgised, kuid põhjapõdrad võivad kõiki süüa, sest neil on 4 seedesüsteemi. Lisaks seentele söövad põhjapõdrad ka erinevaid taimi ja samblikke.

Kuidas enda põtra ära tunda? Tänapäeval on selleks kiibid, aga varem lõigati kõrva otstesse kindel sälk/muster. Põhjapõtradel pole kehal rasva, külma eest kaitseb neid paks karv ja jalgadel on nö külmumiskindel katse. Talvel käiakse põhjapõtradega safaril, mis võib kesta kuni 5 päeva (- 40-50 kraadises külmas) ja safaril olles on suurem tõenäosus näha põtru kui inimesi. Põhjapõder annab aasta jooksul piima sama palju kui lehm annab 2 kuu jooksul. Varem valmistati põhjapõdra piimast ka juust või lihtsalt piima, piimas on 23% rasva. Nüüd seda enam ei tehta, sest seadused on nii karmid ja masinad kõige valmistamiseks nii kallid, et toodang ei tasu end ära.

Ööbisime Korvalas, kämpingutes. Koht, kus ööbisime oli üks põhilisi vahepunkte ühest linnast teise sõidul ja alati peatusid teelised just selle kämpingu juures, et teed/kohvi juua ja maitsvaid saiakesi süüa. Pean tõedama, et ka meie õhtusöögid oli imemaitsvad. Saime isegi põdrapõhjaliha  – oli palju taisem, aga muidu maitses nagu tavaline liha. Nii hea oli koduseid “vanaema” toite süüa.

Pererahval on ka Husky kennel. Neil on 78 Siberi huskyt. Siberi huskyde lugu: Alaskal korraldati palju koerte võitlusi, kes kiirem ja vastupidavam. Üks mees kuulis, et ka SIberis korraldatakse selliseid võistlusi ja läks sinna ja tõi kümmekond Siberi huskyt Alaskale. Peale seda, Nõukogude võimu tõttu, seguneses Siberi Husky tõug teiste tõugudega ning ainukesed puhtatõuslised koerad olid Alaskal.

Koertega tehakse igapäevaselt trenni ja neil lastakse pikalt ringi jalutada ja mängida. Koerad elavad küll puuris, aga üldiselt mitte üksida ja puurid on poole suuremad kui reeglites kirjas on. Kui lund pole, siis pannakse koerad ATV’de ette ja käiakse niimoodi nendega jooksmas, lumega pannaksed nad saanide/kelkude ette.

Päevavalgust oli sel ajal Lapimaal umbes 3 tundi, see eest oli loodus seal imeline. Käisime ka Pyhä-Luosto rahvuspargis, väga ilus loodus ja imeline koht lõõgastumiseks linnakärast.

Viimasel päeval külastasime Jõuluvanalinna ja tegime ka jõuluvanaga pilti. Pean tõdema, et ootasin palju maagilisemat paika, kui see tegelt oli. Isegi jõulumuusika ei mänginud. Samuti ei olnud reaalselt näha, kuidas jõuluvana ja päkapikud elavad. Kui mina oleks laps siis saaksin aru, et jõuluvana ainuke töö on külastajatega pildi tegemine ja ega päkapikudki muud tee. Väikeseid poekesi oli seal aga meeletult, seega šopahoolikute meelispaik.

Viimane sihtkoht oli Rovaniemi linn. Rovaniemi on Soome põhjapoolseim linn ja Lapimaa keskus. Samuti on see pindalalt Euroopa suurim linn (sellele liideti 2006. aastal kogu maakond). Teises maailmasõjas hävines 90% linnast ja tänapäeva Rovaniemi on üles ehitatud  Aiver Aldo kavanditel. Linnulennult vaadates meenutab linnaplaan põhjapõdra sarvi/pead.

Lapimaa on kõige põhjapoolseim koht, kus ma siiani käinud olen. Peale seda reisi tuli täiega soov minna ka suusareisile. Mis on parimad kohad suusareisideks?

Merili

Kas Rootsis saab Erasmuse rahadega hakkama?

Erasmusega Rootsis, mõtted

Nüüdseks olen Roostsis olnud  üle kahe kuu. Olen igati rahul sellega, et ostustasin siia tulla. Kui varem mind Põhjamaad väga ei köitnud, siis nüüd ei jõua ära oodata, millal saaks ka teisi Põhjamaid peale Rootsi avastada. Rääkides aga rahast, siis Rootsi on kallis, kui isegi mitte väga kallis ning see tekitas minus küsimuse: Kas Rootsis on võimalik ära elada vaid Erasmuse rahadega.

Alustame siis. Erasmuse stipendium kõrgete elamiskuludega sihtriigis on 520 eurot kuu kohta. Sellest saab alguses kätte 80%, mis teeb umbes 1900 eurot nelja ja poole kuu peale. Kui sul veab ja sa saad odava elamise, siis kulub üüri peale ~250 eurot kuus ehk kokku kulub üüri peale ~1300 eurot.

Kogusummast on sul nüüd alles 600 eurot. Elus püsimiseks on vaja ka süüa, kui tahad normaalselt toituda ja oled hea planeerija kulub söögi peale ~20 eurot nädalas, aga seda ainult siis, kui väljas söömas ei käi. Seega nelja ja poole kuu jookusl kulutad ~360 eurot poest söögi ostmisele. Oletame, et oled natukene sotsiaalne ja tahad kuus korra sõpradega väljas söömas käia, selle peale kulub ~50 eurot (ühe korra jaoks arvestasin ~10 eurot).

Nüüdseks on sul alles 190 eurot. Õnneks on Eesti riik ka tore ja toetab sind ~300 euroga.

Järgmiseks oletame, et tahad ka peol käia, alustame ühe peoga kuus. Võimalus on käia Publikus, mis on õpilastele kuni kella 01.00ni tasuta, jess! Samas, vahepeal toimuvad ka huvitavad peod Kåren’is ning tahaks ka sinna minna, pilet maksab seal 8 eurot/pidu (kui ostad pileti eelmüügist). Seega oletame, et käid korra kuus Kårenis peol, see teeb 40 eurot. Teeme nii, et sa kas ei joo alkoholi, näiteks jood Sprite’t (1,5l ~2€) või maksimaalselt kaks siidrit/õlut peo kohta (0,5l ~1,5€). Seega jookide peale läheb sul 10-15 eurot.

Loogiliselt mõeldes ei ole sa kõiki hügeenitarbeid ja majapidamisasju kodust kaasa võtnud ja alguses on vaja ka need osta, oletame, et kõikide asjade peale kulub ~50 eurot.

Kui oled natukenegi seikleja hingega tahaksid vähemalt kaks korda Stockholmis käia. Oled aga tark ja planeerid oma käigud ette ning saad edasi-tagasi pileti ~15 euroga (2x käimist ehk ~30€). Ärme päris juuksekarva lõhki aja ja oletame, et kulutad ka pealinnas olles natukene raha, näiteks muuseumide või söögi peale ehk ~20 eurot käigu kohta (2x ehk ~40€).

Kui palju nüüd sul raha alles on? Matemaatika tuleb appi: 490-40-15-50-30-40=315€.

Tõsiasi on ka see, et pidid ju kuidagi Rootsi saama ja ma usun, et tahaksid ka peale vahetussemestrit koju minna. Seega edasi-tagasi reisimiseks (bussipiletid, lennu/laevapiletid) kulub ~200 eurot.

Kokkuvõttes oled tubli ja sul jääb järele lausa 115 eurot, mida saad kasutada hädaolukordades. Kui aga hädaolukordadeks seda jätta ei soovi ja tahaksid trennis käia, siis 3 kuu pakett on ~90 eurot (ainult rühmatreeningud) Friskis&Svettis’s. Samuti kui soovid kuskile linnaliinibussiga minna, siis äppiga saad tunniajase pileti 2,5 euro eest.

… and then reality hits you!

Merili

 

Kuidas mul Rootsis läinud on?

Erasmusega Rootsis, mõtted

Nüüdseks on esimene periood sügissemestrist läbi ja esimesed ained tehtud. Mõtlesin, et on aeg teha lühike kokkuvõte, kuidas mul läheb ja muudest asjadest, millest ma rääkinud pole.

Elamine Västeråses

Ma ei ela ühikas nagu enamik. Vahepeal on mul kahju sellest, vahepeal hea meel. Miks ma ei ela ühikas? Alguses pakuti mulle liiga kallist ühikat ja teinekord pakuti ühikat, mis asus kaugemal kui tuba, mille ise leidsin. Jah, ma üürisin toa ühes korteris. Korter asub kesklinnast veidi eemal, aga bussiga jõuan sinna 10 minutiga. Korteris elab peale minu üks noormees ja ma jagan temaga kööki ning vannituba. Pean tänulik olema, et mul elukoha leidmisega nii lihtsalt läks, ptüi ptüi ptüi. Mind hoiatati, et kindlasti ei tohi raha enne maksta (mida ma ka ei teinud) ja kui kohale jõuad, siis pead ka väga ettevaatlik olema. Samuti kuulsin, et mõnel polnud kohale jõudeski kodu ja pidid ööbima rongijaamas.

Mida ma vabal ajal teen?

Eelmisel semestril ei võtnud kool ja õppimine mul just palju aega ära ja seega pidin mõtlema, mida oma vaba ajaga teha. Esiteks võtsin osa kõikvõimalikest üritustest, mis meile korraldati ja mis me ise korraldasime.  Teiseks käisin palju trennis (peamiselt jõusaalis ja rühmatreeningutes).  Ma arvan, et erasmuse juures ongi kõige olulisem leida endale meeldivad vabaajategevused ning samuti ka sõbrad, kellega aega koos veeta. Välismaal olles oled ikkagi oma tavapärasest eluolust ja lähedastest eemal ja igavuse/kurbuse peletamiseks on vaja leida “asendustegevusi”.

Eksamid Mälardaleni ülikoolis

Mälardaleni ülikoolil (Västeråses) on eksamite jaoks eraldi hoone, mis asub ~10 minutilise jalutuskäigu kaugusel ülikooli peamisest hoonest. Eksamiruum näeb välja nagu suur saal, kus on palju toole ja laudu. Kõik read on nummerdatud. Ruumis on mitu suvalist õpetajat, võib olla isegi mingid vabatahtlikud. Ekamit on soovitatav kirjutada hariliku pliiatsiga (reeglitest on see isegi kohustusena kirjas), mina olin aga rebel ja kirjutasin pastakaga. Peamiselt on see reegel selle jaoks, et liiga palju sodimist ei oleks. Eksami ajal peab olema mobiiltelefon hääletuna tagurpidi lauanurga peal. Vetsu võib minna alles 45 minutit peale eksami algus ja kõik vetuskäigu märgitakse ülesse. Eksamile nime ja õpilaskoodi kirjutama ei pea, igal õpilasel on oma eksamikood. Eksamit ise ära viia ei tohi vaid peab andma märku, et oled valmis ja sinu juurde keegi, kirjutab eksamile kellaaja, oma allkirja ja võtab eksami ära.

Kas mulle meeldib?

JAH! Jah, tõesti, mulle väga meeldib siin. Olen ülirahul oma otsusega Erasmusega välismaale tulla ja olen rahul, et valisin sihtriigiks Rootsi. Väga suur pluss Rootsi juures on elanike hea inglise keele oskus. Samuti tunnen ka ise, et tänu Erasmusele on mu inglise keele oskus paranenud, just rääkimine. Vahepeal on muidugi raske ka, aga sellest tuleb üle olla ja mõelda positiivselt. See on kindlasti iseloomu ja enesekindlust kasvatav kogemus.

Tahan veel lisada, et kõik, kes natukenegi mõtlevad Erasmuse peale, siis kindlasti tehke seda!

Merili

Varssavi

Erasmusega Rootsis, Reisid

Külastasin oktoobri keskel Poola pealinna, Varssavi. Väga ilusa vanalinna, aga kurbust tekitava ajalooga linn. Kohutav on mõelda, et 80% linnast hävis II maailmasõjas. Paremal pildil on katoliku kirik. See on ainuke hoone vanalinnas, mis säilis peale pommirünnakuid. Legend räägib, et tänu jumala kaitsele jäi kirik puutumata; tegelikult aga teist pommiplahvatust ei toimunud, mis oleks kiriku hävitanud.

Linnas on mitmes kohas kuubikud, millel on kujutatud 18. sajandi Varssavit ja just nende maalide põhjal ehitati linna uuesti ülesse.

IMG_9591-2.jpg

Alloleval pildil on Presidendi palee, ka see ehitis elas üle II maailmasõja. Algselt oli Varssavi vanalinn hästi väike ja Presidendi palee asus linna ääres. Selle aegne president (Crown Great Hetman Stanisław Koniecpolsk) lasi palee ehitata küll vanalinnast välja, aga tänav, millel see asub oli peamine sissesõidu tee Varssavisse, seega kõik ikkagi  alati nägid paleed.

IMG_9612-2.jpg

Varssavis on vanalinn ja kesklinn teineteisest eemal ja kaks hoopis eraldi kohta. Kui vanalinn on väga ilus, siis ma isiklikult kesklinna kohta seda ei ütleks. Kesklinn on väga kaootiline, kõrvuti on vanad, nõukogude aja ja uued klaasist hooned. Alloleval pildil on näha Poola esimest McDonald’s-it. Selle avamine oli suursündmus, isegi piiskop oli  kutsutud.

IMG_9664-2.jpg

Enne II maailmasõda võrreldi Varssavit Pariisiga, sest majade fasaadid olid neil kahel linnal väga sarnased, sama ei saanud öelda sisehoovide kohta, aga see selleks. Kahjuks on nüüd seda võrdlust raske teha, sest siiamaani näevad veel paljud maja välja sellised nagu alloleval pildil.

IMG_9669-2.jpg

Võtsime Varssavis osa ka tasuta linnatuurist – tunnen, et see hakkab mul juba traditsiooniks saama. All vasakul on meie kiid ja olen ka seekord giidiga väga rahul.

Üleval paremal pildid on Varssavi ülikool. Ülikooli ees pingil istuva õpilase käes oleva raamatu kohta on legend, et kui sinna vahele panna ülesanne, mida ei oska, siis ta lahedab selle ära ja järgmisel päeval võid tagasi tulla ja lahenduse võtta.

Sattusime juhuslikult E.Wedeli, Poola vanima šokolaaditootja pood-kohvikusse ja see oli imeline! Juba menüüd vaadates hakkas suu vett jooksma. Kuum šokolaad (mitte kakao) oli imeline nagu ka kõik muud maiustused.

Leidsime ka mega laheda kommipoe, kus nägime, kuidas reaalselt neid komme valmistatakse.

Käisime ka kahes muuseumis: Chopini muuseumis (all kolm vasakpoolset pilti) ja Polini muuseumis (juudi muuseum) (all parempoolne pilt). Chopini muuseum on pühapäeviti tasuta ja sattusime sinna just sel päeval. Mulle meeldis see muuseum, see oli piisavalt informatiivne ja piisavalt interaktiivne. Juudi muuseum meeldis mulle vähem kui Chopini oma. Tundsin, et seal oli liiga palju detailset informatsiooni ja mul jäi üldpilt saamata. Pean aga kiitma muuseumi ülesehitust, see oli väga põnev!

 

Järgmine sihtkoht Poola minnes oleks Krakov, loodan, et satun sinna juba lähiajal.

Järjest rohkem tunnen, et maailmas on nii palju avastamata kohti ja tahaks igale poole minna.

Merili 

Helsinki

Erasmusega Rootsis, Reisid

Käisin septambri viimasel nädalavahetusel Helsinki kruiisil. Esimesel õhtul oli imeline päikeseloojang.

 

Ütlen kohe etteruttavalt ära, et mulle väga meeldis Helsinki ja kindlasti lähen sinna tagasi, eriti kuna Tallinnast on sinna ainult 90 km.

 

Kauppatoril (market square) oli nö laat, mis toimub seal esmaspäevast laupäevani kuni kella 19.00. Ülemistel piltidel on näha mulle silma jäänud leide.

Linnas ringi jalutades märkasin, et tänavanimede juures on erinevate loomade pildid ja nimetused. Enne 1820 aastat olid tänavad märgistatud numbritega, peale seda aga nimetati need kohalike loomade ja lillede järgi, uuemates linnajagudes kalade ja lindude järgi. Lisaks pidid kõik ühe linnajao tänavanimed olema ühes teemas. Vahepeal mindi tagasi numbritele ja piltidel olevad tänavanimed tulid tagasi 2000ndatel.

 

Juhuslikult kuulsime, et laupäeviti toimub tasuta Helskini linnatuur koos giidiga (allpool oleval esimesel pildil on meie giid). Otsustasime sellest osa võtta ja see oli ülihea otsus. Giid oli imeline, ta suutis ka kõige igavama ajaloolise fakti põnevaks muuta. Ta soovitas kindlasti külastada Kallio linnaosa, kuhu meie kahjuks ei jõudnud. See pidi olema pigem noorte linnaosa, kus on huvitavad ja odavad baarid/kohvikud ning head peod. Lisaks soovitas ta ka külastada Soumenlinna merekindlust.

 

Kahel viimasel pildil on Helsikini nö Muumi stiilis linnaosa, tegelikult on selle stiili nimi Finnish national romantic style. Muumid said alguse koomiksina peale teist maailmasõda  ja just siin linnaosas elas ka autor. Selle linnaosa lähedal on ka Prison hotell, mis oli kunagi vangla, aga on ümber ehitutatud hotelliks. Hotelli on alles jäetud mõned vangikongid, mida saab tasuta külastada. Need nö muumitüüpi majad asuvad Tove Jannsoni pargi kõrval. Samas pargis asub ka Uspenski katedraal (pilt all vasakul), mis on suurim õigeusu katedraal Lääne-Euroopas.

 

Paremal pildil on Soome kuulsaima arhitekti Alvar Aldo kujundatud Enso Gutzeit büroohoone ehk Sugar Cube – see on arhitekti kõige ebaõnnestunum hoone. Sugar Cube on valgest marmorist, mis ei sobi kargesse Põhjamaa kliimassse. Igal aastal kulub hoone parandamiseks 6 miljonit eurot.

 

Loomulikult käisime ka Helsinki toomkiriku juures, tegelikult sealt linnatuur algaski. Toomkiriku lähedal asub ka Helskini linnamuuseum, kuhu soovitan minna, et veel rohkem Helsiknkist teada saada (sissepääs on tasuta).

 

Vasakul pildil on Havis Amanda, mis oma valmimisaastal sai palju negatiivset tagasisidet. Plats, kus skulptuur asub, on ainuke koht Helsinkis, kus võib paljas olla – seda aga ainult kahe sündmuse puhul: kui Soome võidab Rootsit jäähokis ja Volbriööl (1.mai). Paremal pildil on restoran Kappeli, mis asub kuju kõrval Esplanaadi pargis. Just seal käis Jean Sibelius einestamas ning restoranis on võimalik tellida helilooja nimelist kolmekäigulist menüüd. Saladuskatte all võin öelda, et tegelikult on see mõeldud turistide meelitamiseks, sest peamiselt jõi Sibeluis restoranis ainult veini.

IMG_7797-3.jpg

Veel huvitavaid fakte:

  • Soomes 1- ja 2-sendiseid münte ei kasutata. Kõik summad ümmardatakse nulli või viie sendini.
  • Helsikini on ainus linn, kus on võimalik kesklinnas näha jäämurdjaid.
  • Vanas soome keeles oli 200 erinevat sünomüümi karule. Põhjuseks oli see et, usu järgi karu öelda ei tohtinud, muidu tuli karu õuele.
  • Soomel on 789 saart – igale asjale on oma saar (restoranisaar, loomaaiasaar, saunasaar jne).
  • Soomes said naised esimesena Euroopas õiguse hääletada ja esimesena maailmas õiguse kandideerida riigikokku (aastal 1906).
  • Soomlased on ühed suurimad kohvijoojad – keskmiselt 6 tassi päevas.
  • Keel, mis haldjad ja päkapikud filmides räägivad, põhineb soome keelel.
  • Gandalfi tegelase loomisel on eeskujuks võetud Kalevala Väinamöinen.
  • Soomes on 3 miljonit sauna 5,5 miljoni elaniku kohta.

IMG_7528-2.jpg

Aitäh, kallid reisikaaslased!

Kas sa oled Helsinkis käinud? Mis sulle seal kõige rohkem meeldib?

Merili

Sõber – kes sa oled?

mõtted

Mõni aeg tagasi küsis üks Mehhiko tüdruk minu käest, et kuidas teie, eestlased endale sõpru leiate. Olles rääkinud talle, et eestalsed on pigem kinnised ja omaettehoidvad, kõlas tema suust just selline küsimus. Esialgu jäi mul suu suletuks ja ma ei osanud kohe midagi vastata. Küsisin hoopis, et kuidas see Mehhikos käib. Sain vastuse, et lihtsalt – kohtad kedagi (näiteks peol, tänaval vms), räägid natukene juttu, vahetate numbrid ja oletegi sõbrad. Selle peale ütlesin, et nii lihtsalt see Eestis küll ei käi. Pealegi selliseid sõpru kutsuksin ma pigem tuttavateks.

Kuidas leida sõpra?

Hakkasingi mõtlema, et kuidas siis leida sõpru või üldiselt, kuidas tutvuda uute inimestega. Kõige lihtsam viis on ühise hobi kaudu, siis on juba midagi ühist ja sealt edasi minna on juba lihtsam või kooli/töö kaudu. Kui ma mõtlema hakkan, siis enamus häid sõpru ongi mul kas koolist või huviringist + ühiste tuttavate kauda saadud sõbrad. Rootsis olles on mul sõprade leidmine üpris lihtsalt läinud ja olen selle üle väga õnnelik.

IMG_7291-2.jpg

Kes on tegelikult sõber?

Eesti keele seletav sõnaraamat annab järgmise vastuse: kellegagi vastastikuse usalduse, sümpaatia, kiindumuse alusel seotud inimene vm. olend. Kõige rohkem meeldib mulle ütlus: “Sõber on inimene, kellega võin siiras olla. Tema ees võin ma valjult mõelda.” (Ralph Waldo Emerson). Just siirust pean ma üheks kõige suuremaks märgiks, kuidas ära tunda sõprust. Samuti arvan, et õige sõbra tunneb kohe ära.

Mis on sõprus?

Joseph Addison on öelnud, et sõprus täiustab õnne ja leevendab kurbust, kahekordistades meie rõõmu ja jagades meie muret.  Just selle ütlusega on, minu arvates,  suurepäraselt kokku võetus sõpruse tähendus.

Mis mina arvan ja tunnen?

Olles kaugel (tegelikult ju isegi mitte nii kaugel) Eestist, mõistan, mida tegelikult sõprus tähendab ja kes siis on tegelikult sõbrad (klišee, aga come from the bottom of my heart). Saan aru, et mul pole vaja tuhandet sõpra, et olla armastatud ja hoitud. (Kui ma noorem olin, siis ma arvasin, et mida rohkem neid on, seda parem. Nüüdseks olen mõistnud, et mul on täpselt parjas koguses sõpru; rohkemaga ei saaks ma hakkama, sest juba praegugi on tunne, et tundidest jääb puudu, et kõigiga piisavalt aega veeta.) Ma ei pea kõigiga hästi läbi saama, et tunda end vajalikuna. Ma ei pea isegi kõigile meeldima – ega mulle ka ju kõik inimesed ei meeldi…

Eelmisel nädalal tähistasin on 23. sünnipäeva. Kartsin seda väga, sest arvasin, et see tuleb mõttetu, igav, kurb ja kõik muud halvad emotsioonid… Miks? Sest enamik mu sõpru on Eestis. Päeva lõpuks aga mõistsin, et isegi kui olen kaugel, on mu sõbrad mul olemas – nad ei kao kuskile. Samuti sain aru, et olen lühikese ajaga leidnud ka siit endale imelised sõbrad, kellele meeldin ma täpselt sellisena nagu ma olen, kelle ees ei pea ma tegema head nägu või kontrollima, mida ma võin rääkida ja mida mitte, sest muidu nad äkki mõtlevad, et ma olen imelik. Aitäh teile, mu kallid sõbrad!

Lõpetuseks saadan kõigile oma kallitele sõpradele suure suure kalli!

IMG_9403.jpg

Tuli ka idee läbi lugeda Gale Carnegei raamat “Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi”, seega järgmine kord suudan äkki paremini teistele seletada, kuidas Eestis sõpru saadakse/leitakse.

Merili