Sõber – kes sa oled?

mõtted

Mõni aeg tagasi küsis üks Mehhiko tüdruk minu käest, et kuidas teie, eestlased endale sõpru leiate. Olles rääkinud talle, et eestalsed on pigem kinnised ja omaettehoidvad, kõlas tema suust just selline küsimus. Esialgu jäi mul suu suletuks ja ma ei osanud kohe midagi vastata. Küsisin hoopis, et kuidas see Mehhikos käib. Sain vastuse, et lihtsalt – kohtad kedagi (näiteks peol, tänaval vms), räägid natukene juttu, vahetate numbrid ja oletegi sõbrad. Selle peale ütlesin, et nii lihtsalt see Eestis küll ei käi. Pealegi selliseid sõpru kutsuksin ma pigem tuttavateks.

Kuidas leida sõpra?

Hakkasingi mõtlema, et kuidas siis leida sõpru või üldiselt, kuidas tutvuda uute inimestega. Kõige lihtsam viis on ühise hobi kaudu, siis on juba midagi ühist ja sealt edasi minna on juba lihtsam või kooli/töö kaudu. Kui ma mõtlema hakkan, siis enamus häid sõpru ongi mul kas koolist või huviringist + ühiste tuttavate kauda saadud sõbrad. Rootsis olles on mul sõprade leidmine üpris lihtsalt läinud ja olen selle üle väga õnnelik.

IMG_7291-2.jpg

Kes on tegelikult sõber?

Eesti keele seletav sõnaraamat annab järgmise vastuse: kellegagi vastastikuse usalduse, sümpaatia, kiindumuse alusel seotud inimene vm. olend. Kõige rohkem meeldib mulle ütlus: “Sõber on inimene, kellega võin siiras olla. Tema ees võin ma valjult mõelda.” (Ralph Waldo Emerson). Just siirust pean ma üheks kõige suuremaks märgiks, kuidas ära tunda sõprust. Samuti arvan, et õige sõbra tunneb kohe ära.

Mis on sõprus?

Joseph Addison on öelnud, et sõprus täiustab õnne ja leevendab kurbust, kahekordistades meie rõõmu ja jagades meie muret.  Just selle ütlusega on, minu arvates,  suurepäraselt kokku võetus sõpruse tähendus.

Mis mina arvan ja tunnen?

Olles kaugel (tegelikult ju isegi mitte nii kaugel) Eestist, mõistan, mida tegelikult sõprus tähendab ja kes siis on tegelikult sõbrad (klišee, aga come from the bottom of my heart). Saan aru, et mul pole vaja tuhandet sõpra, et olla armastatud ja hoitud. (Kui ma noorem olin, siis ma arvasin, et mida rohkem neid on, seda parem. Nüüdseks olen mõistnud, et mul on täpselt parjas koguses sõpru; rohkemaga ei saaks ma hakkama, sest juba praegugi on tunne, et tundidest jääb puudu, et kõigiga piisavalt aega veeta.) Ma ei pea kõigiga hästi läbi saama, et tunda end vajalikuna. Ma ei pea isegi kõigile meeldima – ega mulle ka ju kõik inimesed ei meeldi…

Eelmisel nädalal tähistasin on 23. sünnipäeva. Kartsin seda väga, sest arvasin, et see tuleb mõttetu, igav, kurb ja kõik muud halvad emotsioonid… Miks? Sest enamik mu sõpru on Eestis. Päeva lõpuks aga mõistsin, et isegi kui olen kaugel, on mu sõbrad mul olemas – nad ei kao kuskile. Samuti sain aru, et olen lühikese ajaga leidnud ka siit endale imelised sõbrad, kellele meeldin ma täpselt sellisena nagu ma olen, kelle ees ei pea ma tegema head nägu või kontrollima, mida ma võin rääkida ja mida mitte, sest muidu nad äkki mõtlevad, et ma olen imelik. Aitäh teile, mu kallid sõbrad!

Lõpetuseks saadan kõigile oma kallitele sõpradele suure suure kalli!

IMG_9403.jpg

Tuli ka idee läbi lugeda Gale Carnegei raamat “Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi”, seega järgmine kord suudan äkki paremini teistele seletada, kuidas Eestis sõpru saadakse/leitakse.

Merili

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s